Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:

• Muutub vanemahüvitise suuruse arvestamise alusperiood

  Vanemahüvitise suurust hakatakse arvutama raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu sissetuleku alusel.

• Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses ei määra me enam lapsehooldustasu

  Enne seda kuupäeva sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele oleme lapsehooldustasu määranud juba varem, maksame hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt kuni 31. augustini 2024.

Esimene muudatus - vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine

1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitise suurus keskmise pikkusega rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.

Muudatuse eesmärk on, et arvestuse aluseks olev periood jääks kõigil sarnase aja kaugusele.
Seni kehtiva korra puhul, kui alati on aluseks vanemahüvitise algusele eelnev kalendriaasta, võib see olenevalt lapse sünnikuust olla väga ebavõrdse aja kaugusel.
Uue korra puhul jääb vanemahüvitise arvestuse aluseks olev aeg alati lapse sünnist 9 kuu kaugusele.

Täpse alusperioodi leidmisel on abiks vanemahüvitise kalkulaator!

Keda uuele korrale üleminek puudutab?

Uus kord hakkab kehtima kõigile, kes hakkavad vanemahüvitist saama alates 1. septembrist 2019. 

Kui hakkad hüvitist saama enne 1. septembrit, siis sind uuele süsteemile üleminek ei puuduta - vanemahüvitise määrame või maksmist jätkame senises korras.

Ka varem määratud vanemahüvitisi me ümber ei arvuta ja maksame edasi nii, nagu varem määratud.

Uuele korrale üleminek puudutab sind juhul, kui:

• Lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja laps sünnib 1. septembril 2019 või hiljem.
• Lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi oma tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnituslehele) ning see lõpeb 31. augustil 2019 või pärast seda.
• Lapse emal oli muudel alustel õigus sünnitushüvitisele (näiteks FIE-d) ja tema sünnitushüvitise saamise periood lõpeb 31. augustil 2019 või pärast seda.

NB! Järjestikku sündinud laste puhul

ehk kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2,5 aastaseks, lähtume jätkuvalt põhimõttest, et lapsevanemale makstakse seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam.
Seega kui Sa pole kahe järjestikku sündinud lapse vahelisel perioodil töötanud või sel ajal teenitud tulu oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu, võtab riik uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestati eelmise lapsega seoses.

Loe pikemalt selle kohta, kui perre sünnib väikese vahega järgmine laps.

• Kui sul tekib vanemahüvitise saamise õigus hiljemalt alates 31. augustist 2019, arvestame vanemahüvitise suurust praegu kehtiva korra järgi -selle kalendriaasta tulude alusel, mis eelneb vanemahüvitise õiguse tekkimise aastale. 
  Näiteks, kui hüvitisele tekib õigus 31. augustil 2019, siis vanemahüvitise suuruse arvutame välja sellele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta tulude alusel. Kuni 31.08.2019 kehtiva korra kohta leiad pikema selgituse koos näidetega siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid#vh_suuruse_arvutamine

• Kui sul tekib vanemahüvitise saamise õigus 1. septembrist 2019 või pärast seda, arvutame vanemahüvitise suuruse välja uutel alustel. Uue korra järgi lahutame esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud. Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult deklareeritud.

  Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal.
• Kui sinu lapse eeldatav sünnitähtaeg on mais - juunis 2019 ja sul on õigus sünnitushüvitisele, sõltub sünnituslehele jäämise ajast, kas vanemahüvitis arvestatakse uue või vana korra järgi.
  Enne lapse saamist töötanud emal on õigus sünnituslehele jääda ja sünnitushüvitist saada kokku 140 kalendripäeva eest. Ema võib oma õigust sünnitushüvitisele hakata kasutama 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

• Kui sünnitusleht algas hiljemalt 13. aprillil 2019 (k.a.) tekib vanemahüvitise saamise õigus enne 1. septembrit 2019 ja vanemahüvitis arvutatakse vana süsteemi järgi ehk eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel.
• Emad, kelle sünnitusleht algas 14. aprillil 2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele (ehk 9 kalendrikuule) eelnenud 12 kalendrikuu põhjal.

Näide 1: Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019. Lapse ema käib enne lapse sündi tööl ning tal on seega õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele (võtta sünnitusleht/saada sünnitushüvitist). Lapse ema võib ise otsustada, millal ta rasedus ja sünnituspuhkusele jääb. See saab olla  kõige varem 70 kuni hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva. Sellest otsusest võib aga sõltuda, kas vanemahüvitise summa arvutatakse vana või uue korra järgiKui lapse ema jääb rasedus-ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) maksimaalsed 70 päeva enne lapse sündi ehk 5. märtsil 2019, lõpeb sünnitusleht 23. juulil 2019 (5. märts + 140 kalendripäeva). Kuna see jääb enne 1. septembrit 2019, siis kehtib jätkuvalt vana kord.Kui aga lapse ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) minimaalsed 30 päeva enne lapse sündi ehk 14. aprillil 2019, on sünnituslehe lõpupäev 1. september 2019 (14. aprill + 140 kalendripäeva) ja kehtib juba uus kord.

Näide 2: Kui laps sünnib 10. septembril 2019, kehtib juba igal juhul uus kord ja arvutame vanemahüvitise selle lapse vanematele uue korra järgi. Lapse sünnikuust ehk septembrist 2019 lahutame 9 täispikka kuud = detsember 2018. Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud. Vanemahüvitise suuruse arvutame perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

Teine muudatus - alates 1. septembrist 2019 lapsehooldustasu maksmise järk-järgult lõpetamine

• 1. septembril 2019 ja hiljem sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.
• Kõigile peredele, kuhu sünnib laps hiljemalt 31. augustil 2019,määrame ja maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
• Samuti maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga saavad juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetuse liigid

Alates 1. septembrist 2019 lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine!

Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmist jätkatakse! Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kui perre sünnib kolmas või järgmine laps, on lapsetoetus 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (võikui laps õpib 19-aastaseks saamiseni).

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-kuni 8-aastaseid lapsi, on nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes on õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt lapsehooldustasust

Näide 1: Laps sünnib 31.08.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Kehtib vana kord ning teise lapse sünniga seoses määrame lapsehooldustasu nii vastsündinuga seoses (38,36 eurot kuus) kui tema 4-aastase õe või vennaga seoses (19,18 eurot kuus). Lapsehooldustasu maksame mõlema lapse eest alates vastsündinuga seoses makstava vanemahüvitise lõppemisest kuni tema 3-aastaseks saamiseni ehk 31. augustini 2022.

Näide 2: Laps sünnib 1.09.2019 ja peres kasvab lisaks 2-aastane laps, kellega seoses juba maksame perele lapsehooldustasu.Kuna uus laps sünnib pärast uue korra kehtima hakkamist, siis tema sünniga seoses me perele enam kumbagi lapse eest lapsehooldustasu ei määra.2-aastase lapsega seoses maksame vanadel alustel perele lapsehooldustasu edasi seni, kuni hakkame vastsündinuga seoses maksma vanemahüvitist (see juhtub enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi). Sellest hetkest lõpetame 2-aastase lapsega seoses lapsehooldustasu maksmise. Põhjuseks, et vanemahüvitisega samaaegselt ei maksta perele lapsehooldustasu ühegi lapse eest ning pärast vanemahüvitise saamise lõppu on vanem laps juba rohkem kui 3-aastane ning vana korra järgi tekkinud õigus temaga seoses lapsehooldustasu saada on lõppenud.

Näide 3: Laps sünnib 01.09.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Lapsehooldustasu ei määrata kummagi lapsega seoses.