13.07.2017 Neljapäev
Aab: ühtekuuluvuspoliitika tulemused on Euroopa Liidu kodanikele käegakatsutavaimad
Riigihalduse minister Jaak Aab tutvustas 12. juuli Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjonile Eesti eesistumise prioriteete ja tegevusi ning keskendus selles eelkõige ühtekuuluvuspoliitikale.
„Eesti peab ühtekuuluvuspoliitikat tähtsaks, sest see aitab vähemarenenud regioonidel ja liikmesriikidel investeerida valdkondadesse, mis aitavad neil teistele järele jõuda ning loovad hea elukeskkonna – sel on inimeste jaoks kõige käegakatsutavamad tulemused,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Tervikuna suureneb selle tulemusel majanduskasv ja Euroopa Liidu konkurentsivõime ning seeläbi meie kõigi heaolu. Seetõttu soovin, et tulevikus oleks ühtekuuluvuspoliitika rakendamine lihtsam kui täna, mil kohati on tekkinud projektide elluviimisel suur halduskoormus.“
Läbi ühtekuuluvuspoliitika toetatud projekte on nii sisult kui ka suuruselt väga erinevaid. Eelkõige toetatakse sellega investeeringuid tööhõivesse, innovatsiooni, teadusesse, haridusse ja ettevõtlusesse, mis kõik aitavad omakorda kaasa majanduskasvule terves Euroopa Liidus.
Seni on näiteks Eestis kohalikku elukeskkonda parandavate projektide näol rekonstrueeritud Narva pimeaed, Tamula järve äärne promenaad, jalgrattateed suuremate asulate vahel ja erinevad maanteed. Lisaks on toetatud projekte, mis on suunatud turismile, kuid loovad ka kohalikele inimestele vaba aja veetmise võimalusi – näiteks Lennusadam ning Lottemaa. Ettevõtetest on toetust saanud pakiterminalide tootja Cleveron ja superkondensaatorite tootja Skeleton, mis on tänaseks jõudnud rahvusvahelisele turule. Lisaks valiti Põlva gümnaasiumi projekt 2017. aasta üle-euroopalise projektikonkursi RegioStars finalistide hulka. Tegemist on ligi null-energia hoonega, mis tagab koolile suure energiasäästu (link finalistidele).
Terves Euroopa Liidus on ühtekuuluvuspoliitika projektide abil loodud miljon töökohta, kuus miljonit inimest on saanud puhta joogivee, toetatud on üle 120 000 iduettevõtte, ehitatud ja rekonstrueeritud on ligi 5000 kilomeetrit maanteid ning 1500 kilomeetrit raudteid.
Investeeringuid toetatakse viie fondi kaudu: sotsiaalfond, regionaalarengufond, ühtekuuluvusfond, põllumajandus- ja maaelufond ning kalandusfond.
Perioodil 2014–2020 saab Eesti struktuurivahenditest umbes 3,5 miljardit eurot ning arvestades lisaks kalandust ja maaelu, siis kokku umbes 4,4 miljardit. Ühtekuuluvuspoliitika kogumaht terves Euroopa Liidus on sel perioodil 371 miljardit eurot, mis on ligi 35 protsenti ELi eelarvest.
