Kõige rahamahukamad projektid on jätkuvalt veemajanduse valdkonnas ning kõige enam projekte toetatakse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas, teatas KIK.
"Tehtud otsustes ja mahtudes erilisi üllatusi ei ole," ütles KIK-i keskkonnaprogrammide üksuse juht Heiko Põdersalu. "Jätkuvalt on taotlemisaktiivsus ja sellest tulenevalt ka meie toetusmahud madalamad kui mõne aasta eest, kuid õnneks on näha juba paranemise märke ning loodetavasti toob järgmine taotlusvoor juba suuremal hulgal taotlusi."
Keskkonnatasudest rahastatavasse keskkonnaprogrammi suvisesse taotlusvoor laekus kokku 643 taotlust, millest vastavaks tunnistati ning sisulisse hindamisse saadeti 611. Keskkonnaprogrammi projektide sisulise hindamisega tegeleb üldjuhul keskkonnaministeerium, kus on iga valdkonna jaoks moodustatud hindamiskomisjon. Ainsa erandina hindab KIK koostöös kohalikest partneritest moodustatud komisjoniga maakondlikke keskkonnateadlikkuse taotlusi.
KIK-i nõukogu kinnitas keskkonnaprogrammi järgmise vooru tähtajaks tuleva aasta 15. veebruari. Samas ei tasu veel taotlusvorme täitma asuda. "Uuest aastast on tulemas kaks muudatust, muutmisel on toetuste jagamist koordineeriv määrus ja finantseerimise kord," selgitas Põdersalu.
Teine muudatus puudutab taotlemise viisi. Nimelt on valmimas keskkonnaprogrammi uus andmebaas ning tänu sellele läheb keskkonnaprogramm uuest aastast täielikult üle elektroonilisele taotlemisele. Põdersalu märkis, et elektroonilise programmi loomine on kestnud ligi aasta. Uus andmebaas nimega Kikas avaneb uue aasta 17. jaanuaril.
2000. aasta mais tegevust alustanud keskkonnainvesteeringute keskus suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi ehk süsinikdioksiidi kvoodi müügi ja toetuste vahendamist. Ühtlasi on KIK-ist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.
