Taotlemine avanes esmaspäeva hommikul kell 10, ja kella 13-ks oli enamik taotlusvoore nii maakondade kui ka rekonstrueerimise viisi alusel täitunud. Taotlusi saab veel esitada Valga-, Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Põlvamaa korterelamute rekonstrueerimiseks. Samuti on vabu vahendeid suurtele korterelamutele ja Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi taotlusvoorus, teatasid EIS ja kliimaministeerium.
Uued majad valmivad lähiajal kõikjal Eestis
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul toob regionaalselt suunatud taotlusvoor järgmise paari aasta jooksul kaasa uute majade valmimise kõikjal Eestis. „Hoo on sisse saanud uudne tehaseline rekonstrueerimismeetod, mis pakub elanikele kiiremat ja mugavamat lahendust. Samuti on suur huvi naabruskonnapõhise rekonstrueerimise vastu, mis parandab lisaks kodumajale elukeskkonda laiemalt,“ märkis Svet.
Minister kordas ka läinud nädalal öeldud sõnumit, et kahjuks ei õnnestu kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. „Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõigi huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sellesse ka lähiaastatel märkimisväärses koguses toetusraha,“ sõnas minister.
Taristuministri käskkirja kohaselt saab taotlusi esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni 1. oktoobrini 2025. See võimaldab kõigil taotlejatel tegutseda omas tempos, mistõttu ei suunata rahastust kohe aktiivsematesse eelarvegruppidesse ümber.
Tingimustes on eraldi rõhutatud ligipääsetavuse nõudeid
Üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri määruse järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit eurot, millest Tallinna osa moodustab 10 miljonit; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale 10 miljonit eurot; Jõgevamaale 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kummalegi 6 miljonit; Raplamaale ja Saaremaale kummalegi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.
Euroopa tõukefondidest rahastatud toetuseelarve piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.
Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab kliimaministri määrus üle-eestilise taotlusvooru eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.
Tingimustes on eraldi rõhutatud ligipääsetavuse nõudeid ning tehniliste konsultantide pädevust ja sõltumatust, kes aitavad ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia. Uuendusena on ühistutel nüüd võimalus taotleda, et ehitushanke viiks riigihangete registris läbi EIS, mitte tehniline konsultant, nagu varasemates voorudes.
