Üürielamute ehitamise toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Toetus on mõeldud nii uute üürielamute rajamiseks kui ka juba olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena.
Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust. Lisaks saavad omavalitsused üürielamutes pakkuda kodu abivajajatele, näiteks erivajadusega ja eakatele inimestele, samuti suurperedele.
EASi ja KredExi ühendasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul panevad toetuse tingimused rõhku ka energiasäästule: „Võttes arvesse, et uute üürielamute rajamisel peavad hooned vastama energiatõhususklassile A ning ümberehitamisel vähemalt klassile C, tulevad rajatavad või rekonstrueeritavad majad madala energiatarbimisega ning igati kaasaegsed.” Ainsaks erandiks on muinsusväärtusega või miljööväärtuslikul alal paiknevate hoonete ümberehitamine, mille puhul energiatõhususklassi nõue ei kehti.
Valminud üürielamu eluruumide üürihinna kehtestab omavalitsus ja see peab vastama sama piirkonna turuhinnale, vähekindlustatud sihtrühmale üürikodu pakkudes võib hind olla ka madalam. Samuti kuulub toetuse tingimuste hulka üürielamu korterite müügi keeld teatud aastate jooksul.
Toetuse määr on kuni 50 protsenti ja maksimaalne summa kuni miljon eurot omavalitsusüksuse kohta, ülejäänu peab katma omavalitsuse omafinantseering.
Aastatel 2017–2022 on riik toetanud üürielamute arendamist kokku 17 miljoni euroga ja sellega on rajatud või üürielamuks ümber ehitatud 22 elamut üle Eesti.
