Sügava puudega tööealiste inimeste toetus võrreldes praegusega kahekordistub ning sügava puudega laste toetusele lisatakse 30 eurot.
Toetuste tõstmisega kulub riigil raha 3,8 miljonit eurot aastas. 1,7 miljonit eurot suunab riik abivahendite kättesaadavuse parandamiseks ning abivahendite omaosaluse vähendamiseks nii laste kui täisealiste puhul. Lisaks võimaldakse tööealistel inimestel taotleda soodustusega abivahendeid ilma puude või töövõime langust määramata, et teatud olukordades abivahenditeni kiiremini jõuda. Selle meetme kogumaksumus on ligi 300 000 eurot aastas.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul peab maksumuudatuste kontekstis arvestama erinevate maksutõusude mõjuga nendele inimestele, keda muutused majanduses enim puudutavad.
“Puuetega inimeste seas elas 2021. aastal suhtelises vaesuseses 51,7 protsenti inimestest, kui samal ajal kogu rahvastikust oli see number 22,8 protsenti. Ilmajäetusega oli see number 2022. aastal koguni 17,5 protsenti, kui samas kogu rahvastikus on see näitaja 7 protsenti,” lisas Riisalo.
“Puudega inimeste elujärje parandamiseks oleme pidevas suhtluses olnud nüüd ja ka edaspidi puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega, kellega praegugi pakutud meetmeid täpsustame. Soovin siinkohal tänada EPIKoda, nende avatuse ning valmiduse eest koostööks” ütles Riisalo.
Riigieelarve strateegiaga on otsustatud ka järgneval neljal aastal suunata 6,2 miljonit eurot aastas erihoolekandeteenuse pakkumisele, 3 miljonit laste rehabilitatsiooni teenuse täiendavaks pakkumiseks ning 5 miljonit eurot harvikhaigustega laste ravi toetamiseks.
Vajaduspõhised puudetoetused ning abivahendite kättesaadavuse meetmed on planeeritud rakendada 2025. aastal.