Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo furoori tekitanud lubadus maksta igale sõjapõgeniku perele talvel kehtinud määra järgi ligi 1000, tänase määra järgi aga 1200 eurot ühekordset hüvitist üürilepingute sõlmimise kulude eest, pole suures osas siiani teoks saanud. Kui alguses puudusid selleks vajalikud lepingud kohalike omavalitsustega, siis nüüd on tekkinud uued käsitlused, kuidas ja kui palju hüvitist üldse makstakse.
Tallinnas kahte suurt üürimaja haldama hakkav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kirjutas põgenike üürilepingu projekti punkti, milles ütleb, et 1200-eurose hüvitise eest katavad nad ainult ühe kuu üüri. Ülejäänud summa deponeeritakse.
Kui suur saab olema nendes majades olevate korterite üür, pole hetkel teada, sest esialgu välja käidud üürisummad 500-800 euroni osutusid liiga kõrgeks nii sõjapõgenike, kohalike sotsiaalametnike kui ka sotsiaalkaitseministri jaoks ja RKAS peab arutelusid, millised võiksid olla uued üürimäärad. Kui praeguste üürimäärade juures jätkuks deposiidist veel kuu-kahe üüriks, siis pole teada, kui palju on kasvanud üürihinnad üürisuhte lõpuks ja kui pika perioodi jaoks seda hüvitist jaguks.
