Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kolmapäeval ajakirjanikega kohtudes, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide maaelu arengukavade (MAK) kinnitamine venib tõenäoliselt niikaua, et MAK-i uus periood käivitub alles 2015. aastal.
Ministri sõnul on selle esimeseks tulemuseks see, et tekib paus EL-i vahenditest tehtavatesse investeeringutesse. "Alates 2013. aastast ei avata enam uusi investeeringumeetmeid ning selline olukord kestab kuni uue perioodi alguseni," selgitas Seeder. Siiski on võimalik kasutamata rahade kasutamine kahe perioodile järgneva aasta jooksul, lisas minister.
Ministeeriumi andmetel on oktoobri lõpu seisuga kohustusi võetud 782 miljonit eurot, mis moodustab 83,6 protsenti MAK-i eelarvest ning väljamakseid tehtud 590 miljonit eurot ehk 62,8 protsenti eelarvest. Kõige vähem oli kohustustega kaetud arengukava teine telg, mis on seotud keskkonda tehtavate investeeringutega.
Kommenteerides võimalikku arengukavade rahastamise vähendamist järgmiseks perioodiks, ütles minister, et kuigi on kahetsusväärne, et vähendatakse just arengukava finantseerimist, on MAK-i vähendamine kavakohaselt proportsionaalne kõikide EL riikide suhtes. Samas on Eesti põllumajanduse rahastamisel MAK-il palju suurem osakaal kui suurtes EL-i riikides, kus enamik EL-i rahastamisest tuleb läbi otsetoetuste, märkis Seeder.
Eelmisel perioodil oli Eesti maaelu arengukava 935 miljonit eurot, millest EL-i rahastamine moodustas 724 miljonit eurot. EL-i ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy soovitusel võiks EL-i MAK väheneda 8,3 miljardi euro võrra 83,6 miljardi euroni, misjärel väheneks Eesti 2014–2020 perioodi maaelu arengukava EL-i poolne rahastus 114 miljoni euro võrra 610 miljoni euroni.
Lisaks märkis minister, et endiselt oleks soovitatav Eestis viia looduskaitsealustele maadele makstavate Natura toetuste maksmine arengukavast välja keskkonnapoliitika alla. "Me kindlasti ei taha Natura toetuste maksmist lõpetada," ütles Seeder. "Kuigi tegu on passiivse meetmega, on nende toetuste maksmine mõistlik, sest Natura aladega on seotud ikkagi piirangud, mida tuleks tasakaalustada, maade omanikel on õiguslikud ootused ning Naturast nad enam lahkuda ei saa."
Eestis moodustavad Natura märgistusega alad 18,5 protsenti maismaast ning seitsmeaastase perioodi toetuste kogumaksumus on 30–40 miljonit eurot.
Maaelu arengukava eesmärk on toetada Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Kava hõlmab endas nii põllumajandust kui ka toidutööstust.
