Kõige olulisem on siit juurde mainida ka see, et seekord ei tule niinimetatud nobedate näppude vooru, vaid on vooruline taotlemine, ehk kõikidel on piisavalt aega, et nad saavad oma taotlused esitada ja saab siis neid vastavalt ka läbi vaadata,
toonitas minister.
Sutt märkis, et meetme avamise eeldus on Euroopa Komisjoni riigiabi loa saamine. Pärast pressikonverentsi lõppu teataski Euroopa Komisjoni esindus Eestis, et komisjon kiitis heaks 9,9 miljoni euro suuruse Eesti abikava turismiettevõtjate ja koroonaviiruse puhangust otseselt mõjutatud sektorite toetamiseks.
Turismisektori kriisitoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on erinevatest piirangutest enim mõjutatud. Toetuse peamisteks sihtgruppideks on majutusettevõtjad, reisiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad ning käsitöö- ja suveniirimüüjad üle Eesti.
Vastavalt 9. märtsil tehtud otsusele lisandusid sihtrühmana ka Eesti disaini müüjad. Kõikides sihtgruppides – välja arvatud toitlustus – saavad toetust taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ühtlasi leevendati toona nõudeid tasutud tööjõumaksude osas.
Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja tööjõumaksudest.
Turismisektorile suunatud toetuste eelarve on 8,5 miljonit eurot. Riik toetab EAS-i kaudu ka reisijate maismaaveo ettevõtteid 1,2 miljoni euro ulatuses.
Samuti on tulekul tänavusest lisaeelarvest rahastatav EAS-i abipakett, mis koosneb kahest osast. Ministri sõnul on kavas abipakett käiku lasta kohe pärast lisaeelarve vastuvõtmist.
Turismisektorile eraldatavad 25 miljonit eurot on mõeldud nende turismiettevõtjate toetamiseks, kelle tegevus on piirangutega suuresti peatatud, kuid siiski säilivad ettevõtjatele igakuiselt suured püsikulud, näiteks majutus-, spaa- ja toitlustussektor.
Lisaks toetab riik lisaeelarvest 19 miljoni euroga püsikulude osalist katmist ka nendel ettevõtjatel, kelle tegevus on valitsuse korraldusega alates märtsikuust oluliselt piiratud. Toetuse eesmärk on, et ettevõtted oleksid pärast piirangute lõppemist võimelised oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Suti sõnul puudutab meede peamiselt jaekaubandusettevõtteid.
Samuti märkis minister, et need meetmed on mõeldud tegevuskulude osaliseks toetuseks ja mitte palgakulude jaoks. "Palgakulude jaoks on eraldi töötukassa meede, mis on ka valmis," märkis ta.
