Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on näha, et praeguses olukorras on hakanud kasvama nii abivajajate arv kui ka nende vajadused. “Seega otsustasime eelarvet suurendada, et saaksime intensiivsemalt ja vajadusel põhjendatud juhtudel paindlikumalt seda toetust inimestele pakkuda,“ ütles Kõlvart.
Kindlasti vajab suurendamist ka riiklik 150-eurone toimetulekupiir, mille tõstmise vajadusele oleme vabariigi valitsuse tähelepanu juhtinud. Nii väikesest summast ei piisa ühe inimese esmavajaduste katmiseks.
Senise eelarve järgi oli sissetulekust sõltuvate toetuste tarbeks Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile 2022. aastaks ette nähtud 482 750 eurot ja linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondadele täiendavalt 485 349 eurot ehk kokku 968 099 eurot. Linnavalitsuse reservfondist eraldatud 500 000 eurot lisandub sellele summale.
Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada inimesel või perekonnal, kelle viimase kolme kuu keskmine netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui alampalk, mis on tänavu 654 eurot kuus, ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui neli viiendikku alampalgast, mis on tänavu 523,20 eurot kuus. Peamiselt makstakse sissetulekust sõltuvaid toetusi toimetuleku tagamiseks. Toetusi maksavad linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnad inimese abitaotluse alusel. Üldjuhul võib aasta kohta sissetulekust sõltuvaid toetusi saada täiskasvanu maksimaalselt 250 eurot ja laps 350 eurot, taotlusi on võimalik esitada mitu korda aastas. Möödunud aastal esitati kokku 16 958 toimetulekutoetuse taotlust ning 27 435 sissetulekust sõltuva toetuse taotlust. Keskmine sissetulekust sõltuva toetuse summa taotluse kohta oli 43 eurot.
Linnavalitsuse kehtestatud sajaprotsendilist üüritasu soodustust saavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, välja arvatud linna ja riigi osalusega MTÜ-d ja SA-d, kes kasutavad linnavara linnavalitsuse, linna ametiasutuse või linnaosavalitsuse haldusakti alusel sõlmitud lepinguga. Samas jääb soodustuse saajatele kõrvalkulude tasumise kohustus. Linnavolikogu otsuse alusel äriruume kasutavate mittetulundusühingutele ja sihtasutustele soodustuse tegemise otsustamisõigus on linnavolikogul ning linnavalitsus valmistab ette ka eelnõu vastava ettepanekuga linnavolikogule anda soodustus ka nendele.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on soodustuse eesmärk leevendada energiahindade hüppelise kasvu negatiivset mõju muu hulgas neile sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kes korraldavad heategevus-, kultuuri-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, spordialast ja sotsiaalvaldkonna tegevust. “Sihtasutustele ja mittetulundusühingutele antakse soodustust nende suurema majandusliku haavatavuse tõttu, sest nende tegevuse eesmärk ei ole teenida majanduslikku tulu ja nende sissetulekud võivad sõltuda paljuski toetustest, sealhulgas ka linna toetusest,” ütles Kõlvart.
Soodustus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks. Linnavara üüritasu soodustust ei rakendata linnavara kasutamise lepingule, kus linnavara kasutamise õigus on saadud riigihangete seaduses sätestatud kontsessiooni erimenetluse alusel ja juhul, kui üüritasu soodustuse saajale on antud viimasel kolmel aastal vähese tähtsusega abi summas, mis koos soodustusega ületab 200 000 eurot.
Kõigile abikõlblikele toetuse saajatele kohaldub soodustus automaatselt 1. veebruarist kuni 31. märtsini. Soodustuse maht on prognoositavalt mittetulundusühingutele 132 000 eurot ja sihtasutustele 30 000 eurot ehk kahe kuu eest kokku 162 000 eurot.
