Kriisiaeg on digipädevuse päevakorda tõstnud
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre sõnul on eestlaste IKT-oskuste taset üldistada keeruline. Sellegipoolest on umbes 51 000 tööotsija tagasiside põhjal selge, et poolel on digioskused kesktasemel, 31% algtasemel, 6% puudulikud ning 2% eksperdi tasemel.
«Madalama digioskuste tasemega inimesed sageli ei näegi vajadust midagi juurde õppida, kuna senine kokkupuude digilahendustega on olnud napp või siis hinnatakse oma oskusi igapäevaeluga toimetulekuks piisavaks,» tutvustab Andre.
Eriolukorraga seotud piirangud näitasid aga, et väheste digioskustega jäädakse hätta ning seoses IT-sektori populaarsemaks muutumisega on tööotsijate seas huvi IT-oskuste omandamise vastu suurenenud.
Koroonakriis on kiirendanud automatiseerimist ning digitaliseerimise kasutuselevõttu. Kaugtöö on uus normaalsus, mispärast ongi uute digioskuste õppimine kasulik.
Enda IKT-oskuste täiendamine või värskendamine keerulisel ajal on mõistlik investeering tulevikku,
lisab Andre.
Eluvaldkondi on erinevaid, ent mõni põhijoon ühendab kõiki
Paljud ettevõtjad seisavad silmitsi küsimusega, milliseid konkreetseid IKT-valdkondi tuleks ikkagi arendada. Andre sõnul võib uuringule tuginedes välja tuua näiteks meeskonnatöö korraldamiseks sobivate veebikeskkondade ja seonduvate teenuste valimise ja kasutamise.
Tähtsad on ka turvaline suhtlemine, sotsiaalmeedia kasutamine, koostöö digikeskkonnas ning teadmised andmeanalüüsi kontseptsioonidest ja põhimõtetest.
Töötajate koolitusele suunamiseks soovitab töötukassa enne koolituste algust ühendust võtta oma tööandjate konsultandiga. Tööandjale hüvitatakse järgmisest aastast kuni 80% koolitusega seotud kuludest, ent mitte üle 2500 euro ühe töötaja kohta.
Kui koolitusturul sobivat koolitust parasjagu ei pakuta, tasub tööandjal ise koolitusfirmalt tellida sobiva õppekavaga koolitus.
Tingimustega saab iseseisvalt tutvuda samuti kodulehel ja taotlust toetuse saamiseks saab esitada e-töötukassas.
