Uus töövõime hindamise ja toetuse maksmise kord hakkab kehtima neile, kes taotlevad töövõime hindamist esmakordselt. See puudutab inimesi, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 töövõimekaotust hinnatud.

Inimestel, kes lähevad püsiva töövõimetuse ekspertiisiotsuses märgitud tähtajal korduvhindamisele enne 1. jaanuari 2017, hindab sotsiaalkindlustusamet endiselt töövõimetust ja maksab töövõimetuspensioni jätkuvalt vana korra kohaselt.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ainult töötukassa. Töövõimetuspensionärid peavad töövõime korduvhindamiseks töötukassasse pöörduma siis, kui jõuab kätte püsiva töövõimetuse ekspertiisiotsuses märgitud korduvhindamise tähtaeg.

Puude raskusastme tuvastamine jääb endiselt sotsiaalkindlustusameti ülesandeks ning inimesel on võimalik taotleda töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist koos, esitades ühistaotluse ükskõik kummale asutusele – töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.

Töövõime hindamisel uued põhimõtted

Töötukassa hindab töövõimet uute põhimõtete järgi. Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt  diagnoosi põhjal, siis edaspidi võetakse töövõime hindamisel arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist mõjutab. 

Töövõime hindamise tulemusel võib inimene olla:

• puuduva,
• osalise või
• täieliku töövõimega.

Toetust saab määrata kahes suuruses:

• osalise töövõime korral on toetus sel aastal ligi 192 eurot kuus ning
• puuduva töövõime korral  ligi 337 eurot kuus (toetuse täpne suurus sõltub kalendripäevade arvust kuus).

Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 11,25 eurot. Osalise töövõime korral moodustab toetus 57% kehtivast päevamäärast ning puuduva töövõime korral 100% päevamäärast. Sarnaselt riiklike pensionidega indekseeritakse ka töövõimetoetuse määra iga aasta 1. aprillil.

Osalise või puuduva töövõime korral on inimene ravikindlustatud.

Kõik tänased töövõimetuspensionärid jõuavad uude töövõimetoetuse süsteemi aastaks 2020. Erandiks jäävad vaid need, kes on hinnatud töövõimetuks tähtajatult – nemad saavad töövõimetuspensioni kuni vanaduspensioniea täitumiseni, kui nad ei soovi uue süsteemiga liituda vabatahtlikult.

Puuduva töövõimega inimesed saavad töövõimetoetust tingimusteta.

Toetus käsikäes kohustustega

Uus on see, et osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta oleks toetuse saamiseks aktiivne ehk tema puhul oleks täidetud üks järgmistest tingimustest. Seega peaks ta:

•   töötama (töötamiseks loetaks ka näiteks äriühingu juhatuse liikmeks olemist);
•   otsima tööd ehk olema registreeritud töötu;
•   õppima ehk omandama põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;
•   kasvatama alla kolmeaastast last;
•   hooldama raske või sügava puudega inimest;
•   saama loometoetust loomeliidult;
•   viibima ööpäevaringsel nõusolekuta erihooldusteenusel;
•   olema tahtest olenematul ravil või kandma muud asenduskaristust või
•   osalema aja-, asendus- või reservteenistuses. 

Kui osalise töövõimega inimene otsib töötukassa abiga tööd, siis oodatakse temalt:

•   tööotsimiskavas kokkulepitud tegevustes ja teenustes osalemist (tegevused peavad olema  jõukohased ja aitama iga inimest tööle lähemale);
•   kokkulepitud ajal nõustamisel osalemist, seejuures võib nõustamine toimuda ka telefoni teel või töötukassa portaali iseteeninduse vahendusel, kui töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu. Juhul kui inimene osaleb teenusel, on ühendust võimalik hoida muul sobival moel;
•    sobiva töö vastuvõtmist. Seejuures arvestatakse tervisest tulenevaid piiranguid, aga ka töö tasuvust, kaugust elukohast, sobivust perekondlike kohustustega jms.

Juhul kui osalise töövõimega inimene, kes on registreeritud töötuna, rikub korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta kokkulepitud kohustusi, siis peatatakse või lõpetatakse talle teatud ajaks töövõimetoetuse maksmine.

Töötukassal on teisalt kohustus alati selgitada, millised on kliendi õigused ja kohustused, mis on kokkulepitud tegevuste sisu, miks need tegevused on vajalikud ning mis võib kaasneda, kui kokkulepitust mõjuva põhjuseta kinni ei pea. Seega, kui inimene saa kokkulepitud nõustamisel või teenusel osaleda, siis on oluline töötukassat sellest võimalikult kiiresti teavitada.

Töövõimereform: kes mida teeb?

•   Töötukassa korraldab töövõime hindamist, maksab töövõimetoetust, nõustab tööotsijaid ja tööandjaid ning osutab tööle saamist ja töötamist toetavaid teenuseid.
•   Sotsiaalkindlustusamet pakub igapäevaeluks vajalikke abivahendeid, sotsiaalset rehabilitatsiooni, pikaajalist kaitstud töö võimalust ja psüühikahäiretega inimestele erihoolekandeteenuseid.
•   Kohalikud omavalitsused osutavad sotsiaalteenuseid, näiteks tugiisiku, isiklik abistaja ja viipekeeletõlgi teenust, sotsiaaltransporti, kodu kohandamist jne. Need teenused on olulised, et erivajadustega inimesed saaksid olla aktiivsed, tööd otsida ja tööl käia, õppida ja ühiskonnaelus osaleda.

Helle Ruusing,
töötukassa meedianõunik