Taliga hinnangul on alusetu loota, et pärast kriisist väljumist saab
Eesti jätkata senise majanduspoliitikaga ja korrata saavutatud edu. Tema
sõnul on praegune majanduskriis tõestanud, et paremini tulevad toime
riigid, kes keskendavad tähelepanu inimeste heaolule ja sotsiaalsele
turvalisusele, mitte madalatele maksudele.
“Seadmata kahtluse alla eelarve tasakaalu tähtsust, on valitsusel aeg
mõista, et kulude kärpimine ei loo jõukust. Eelkõige peab riik panustama
tulude suurendamisse – meie majandus vajab struktuurseid reforme, mis
aitaksid luua rohkem lisandväärtust,” nentis Taliga. Seda eesmärki
toetavad tema sõnul kvaliteetsed töökohad, sihipärane täiend- ja
ümberõpe ning tõhus sotsiaalkindlustus, mitte odava tööjõuga
idaeuroopaliku siirderiigi kuvand.
Eesti tööturu- ning maksupoliitikale keskendunud kohtumisel tõi
ametiühingujuht suurimate probleemidena välja sotsiaalkindlustuse ja
tööhõivemeetmete alarahastatuse.
Taliga sõnul on Eesti sotsiaalkaitse ebapiisava taseme arengu
takistajana esile toonud nii OECD tööturu ja sotsiaalpoliitika raporti
koostajad kui ka Tartu Ülikooli ja Praxise eksperdid. “Eesti
sotsiaalkulutused on arenenud riikide seas ühed madalamad, samas on
neistki suur osa suunatud kõige jõukamale elanikkonnale. Selline süsteem
ei paku tõhusat sotsiaalset turvalisust, mida ühiskond vajab” leidis
EAKLi esimees.
Ametiühingujuhi hinnangul on selge, et riik peab leidma oma ülesannete
täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid, millega katta vajalikke
kulutusi. “Ametiühingute Keskliit on teinud ettepaneku suurendada riigi
tulusid astmelise tulumaksusüsteemi ja ettevõtte tulumaksu kehtestamise
abil. Nende lahendusvõimaluste välistamine ja jätkuv maksukoormuse
vähendamine ei too meid kuidagi lähemale euroopalikule
majanduskeskkonnale, vaid põlistab Eesti mahajäämust arenenud
riikidest,” rääkis ta.
EAKL
