„Ootasime esimeselt kohtumiselt oma põhilise partnerministeeriumi ministritega rõhuasetust töötajate tervishoiule ja muidugi hea läbirääkimisõhkkonna sisseviimist,“ ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. „Jõudsime arutada kõiki kolme ametiühingute jaoks prioriteetset valdkonda, milleks on töötajate tervishoidu panustamine ehk töövõimereform ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine, teiseks töötajate haridus- ja koolitusküsimused ning kolmandaks töötajate palgaküsimused,“ lisas Peterson.
Tema sõnul puudutab viimane punkt otseselt ka kollektiivsete töösuhete reformi ja neid õigusi, mis tulevikus tööandjatel ja ametiühingutel omavaheliste kokkulepete sõlmimisel on. Vastav seadus on Riigikogu menetluses, kus püüeldakse viimaste kokkulepete poole kõigi asjaosaliste vahel.
„Palgaläbirääkimised on küll üpris pingeline teema, eriti Eesti Panga majanduse jahenemise sõnumite taustal, kuid oleme kindlad, et ametiühingud suudavad siinkohal tööandjatega head koostööd teha. Sissetulekute tõus on koalitsioonilepingu üks eesmärke,“ ütles Peep Peterson.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO juhi Ago Tuulingu sõnul on see, mida ametiühingud tegelikult valitsusasutustelt soovivad, kokku võetud Kaasamise Heas Tavas ning selle sisu ei peaks ainult paberil ja kodulehel seisma. „Vormiline pool peaks ammu omavahelise enama arvestamisega asendunud olema. Kaasamise Hea tava näeb ette, et valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus,“ ütles Tuuling.
Ministrid rõhutasid töövõimereformi taotlust muuta senist passiivset skeemi, kus töövõimetuspensionäridel on võimalik töötada, kuid puuduvad aktiivsed tööturu- ja rehabilitatsiooniteenused, mis viiksid nad kokku tööandjatega, kellel on pakkuda sobiva koormuse ja asukohaga tööd.
„Töövõimereform on ulatuslik, pikaajaline ja etapiviisiline ning hõlmab tervet meetmete kompleksi. Tegemist ei ole ühe valitsuskoalitsiooni plaaniga, vaid selle kaugem eesmärk on tagada riigi jätkusuutlik areng,“ märkis Kruuse. „Me räägime tööealistest inimestest, kelle töövõime on suures osas säilinud ja kellele me saame pakkuda aktiivseid tööturu meetmeid. Samal ajal anname endale aru, et tegemist on tundliku ja individuaalset lähenemist vajava sihtgrupiga.“
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on kõige olulisem motivatsiooni küsimus. „Hetkel on see pigem äraspidine – paljud tervisehäirega inimesed kas ei pöördu meie poole või loobuvad tööotsingutest ja valivad töövõimetuspensioni, sest nii on mugav. Tahame seda muuta.“
Paaveli sõnul kasutab Töötukassa lisanduvaid sihtotstarbelisi Euroopa Liidu vahendeid eelkõige uute teenuste osutamiseks. „Riik peab tagama vajalike teenuste rahastuse ka pärast eurorahade lõppemist. Senine kogemus tööturuteenuste rahastamise korraldamisel annab põhjust optimismiks.“
Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher tõstatas töötamise ja töövõime hindamisega kaasnevate lisakulutuste katmise küsimuse. Ta pani ette, et töötamisega kaasnevad lisakulutused võiksid ühiselt kanda töötukassa, tööandja, omavalitsus ja inimene ise.
Kõne all olid veel töövõime hindamise korraldus, tööandjate motivatsioonipakett, juhatuse liikmena töötamine, tugiteenuste rahastamine ning töötasu suurus, millest alates töövõimetoetus hakkab vähenema. Statistika järgi saab samuti vaidlusalust üle 1005-eurost sissetulekut, millest alates toetus on plaanitud kaduma, ainult paar protsenti ehk umbes 2300 vähenenud töövõimega töötajat. Reform juhib tähelepanu vajadusele järgnevalt muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust, samuti luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
„Arutelu näitas, et on veel lahendamist vajavaid küsimusi,“ ütles Kütt kohtumise lõpus. „Tänu väärib, et huvigrupid osalevad seaduseelnõu ettevalmistamises, räägivad riskidest ja nende maandamisest. Tegelik reformi õnnestumine sõltub aga kogu ühiskonna valmisolekust luua tingimusi vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomiseks.“
Kohtumisel osalesid Puutepunkti, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Maaomavalituste Liidu, Eesti Patsientide Esindusühingu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse, Eesti Pimedate Liidu, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa esindajad. Seaduseelnõusse on oma ettepanekuid teinud ka Eesti Tööandjate Keskliit.
Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb kehtiva mõtteviisi muutust ja keskendub inimeste õigusele ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.
