Võrreldes eelmise aastaga, ei ole tulemused oluliselt paranenud, mis näitab, et töökeskkond ja -tingimused avaldavad endiselt märkimisväärset mõju töötajate vaimsele tervisele. 2023. aastal koges tööstressi 78 protsenti vastanutest.
Tööstressi peamisteks tekitajateks on ebasõbralik töökeskkond, ebarealistlikud ootused töökoormuse osas ning hirm töösuhte ootamatu lõppemise ees.
Lausa 70 protsenti vastanutest tunnistab, et neil on ebamugav oma vaimse tervise probleemidest tööandjaga rääkida. See näitab, et vaimse tervise probleemide avameelne arutamine töökohtadel on endiselt tabuteema. Samas on aga positiivne, et 73 protsenti tööandjatest võimaldab töötajatale ergonoomilisi töövahendeid ning 71 protsenti lubab töötajatel võtta regulaarseid pause ning teha venitusharjutusi tööpäeva jooksul, vähendamaks füüsilist pinget.
“Ületöötamine lõppeb siis, kui tööandjad võtavad selle osaliselt enda kohustuseks ja hakkavad aktiivselt tegelema töötajate vaimse tervisega," sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. “Kui töökeskkond ei toeta töötajate heaolu, kannatab kogu organisatsioon ning töötajate efektiivsus langeb. Tööstress ei kao iseenesest – see nõuab süsteemset lähenemist ja aktiivset sekkumist, et luua toetav töökeskkond ja tugevdada töötajate vaimset heaolu.”
