Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei ole
sotsiaalpartnerid tänaseks saanud veenvaid selgitusi, mis kinnitaks, et
nimetatud sammu puhul säilib töötukassa kui avalik-õigusliku isiku
sõltumatus ning kassal on alati piisavalt raha, mida ta saab väliste
piiranguteta kasutada töötute aitamiseks.
“Plaanitavat muudatust ei toeta lisaks ametiühingutele ka tööandjad,
seega peab valitsus kava kindlasti ka sotsiaalpartneritega konsulteerima
– sellist küsimust ei saa otsustada jõumeetodil,” märkis
ametiühingujuht.
Taliga sõnul on ametiühingud korduvalt rõhutanud, et töötajad maksavad
töötuskindlustusmakset väga kindlal otstarbel ning kogutavate reservide
kasv peab teenima töötuskindlustuse eesmärke.
“Ametiühingud on teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas reserve töötute
huvides paremini kasutada. Täna on töötukassas piisavalt raha selleks,
et maksta pikaajalistele töötutele töötuskindlustushüvitist kauem,
suurendada töötuskindlustushüvitist või vähendada järgmisel aastal
töötuskindlustusmakset. Reservide kasv jätkuks ka siis, kui summaarne
töötuskindlustusmakse langeks tänase 4,2% pealt 3% tasemele,”
tõdes Taliga. “Kõik need ettepanekud on tehtud selleks, et tagada
töötute parem toimetulek ning langetada tänaste töötajate
maksukoormust,” lisas ta.
“Valitsus on seni tõrjunud kõiki töötajate olukorda parandavaid
ettepanekuid ning soovib ilmselt kasutada töötukassa vahendeid
valdkondades, kuhu riigieelarvest raha ei jätku. Valitsuse soovi
laenamist vältida võib mõista, kuid töötukassa reservide kasutamine
riigi muudeks kuludeks on vastuolus nende eesmärkidega, milleks
töötuskindlustus loodi,” sõnas ametiühingujuht.
EAKL
