Tööga hõivatute arv on eelmise majandustsükli tipuga 2007. aastal võrreldes peaaegu sama, kuid toimunud on märkimisväärne muutus tööjõustruktuuris, teatas RecruitLab. Näiteks on  oskustöötajaid ning masina- ja seadmeoperaatoreid on aga 49 000 inimese võrra vähemaks jäänud.

Kui 15 aastat tagasi oli Eestis kõige suurem ametirühm oskustöötajad 112 000 töötajaga, siis tänaseks on tippspetsialistid 153 900 hõivatud töötajaga ülekaalukalt kõige suurem ametirühm.

Tehnikuid ja keskastme spetsialiste on lisandunud  18 100 ehk 21 prosenti. Oskustöötajaid ning seadme- ja masinaoperaatoreid on aga kokku 48 500 töötaja võrra vähem. Lihttöölisi on 13 900 võrra varasemast vähem. Peaaegu samaks on jäänud teenindus- ja müügitöötajate ning sõjaväelaste arv.

Keskmiselt on viimastel aastatel Eestis tööle värvatud ligikaudu 200 000 inimest aastas. Keskmine personalivoolavus on viimase majanduskasvu tsükli jooksul kasvanud 20 protsendilt 30 protsendini. Ühel töökohal töötamise aeg on seega nüüd keskmiselt veidi üle kolme aasta, kümme aastat tagasi oli see aga neli aastat ja viis kuud. Vaatamata viimaste aastate rekordilistele värbamismahtudele ei ole kõik tegevusalad siiski töötajaid juurde võitnud.

Võrreldes 2007. aastaga on kõige rohkem töötajaid juurde saanud info- ja side tegevusvaldkond – 18 200 hõivatut ehk 133 protsenti. Valdava osa sellest moodustavad IT spetsialistid. Teiseks suureks võitjaks on kutse- teadus- ja tehnikaalade tegevusala, kus tööhõive kasv on olnud 83 protsenti ehk 14 800 hõivatut.

Järgnevad hariduse valdkond 9200 töötaja ehk 17-protsendise kasvuga ning finants- ja kindlustustegevus 5500 töötaja ehk 58-protsendise kasvuga. Kõige suuremad kaotajad tegevusvaldkondade kaupa on aga ehitus 25 400 töötajaga, põllumajandus 13 200 töötajaga, töötlev tööstus 11 700 töötajaga ning veondus ja laondus 7500 töötajaga.

"Tööhõive muutuste põhjusteks erinevates valdkondades on nii tehnoloogia kasutuselevõtt kui ka tööjõu maksumuse muutused. Teatud valdkondade ettevõtteid, kus on rohkem lihtsamaid töid, ei ole ammu enam mõistlik Eesti palgatasemete juures pidada", kommenteeris analüüsi tulemusi RecruitLabi tegevjuht Paavo Heil.

Samas on Heili hinnangul tippspetsialistide arvu kasvu taga kindlasti ka Eesti hea maine tehnoloogia valdkonna ettevõtete kasvulavana ja ettevõtluskeskkonnana üldiselt, aga ka inimeste kõrge haridustase ja head üldoskused. Oma rolli tööhõive kasvus teatud valdkondades mängib ka paindlike töövõimaluste järjest suurem kasutamine, mis toob teatud valdkondadesse töötajaid juurde.

Heili sõnul on suur nõudlus tippspetsialistide järgi ja tööandjate omavaheline konkureerimine mõjutanud oluliselt ka Eesti personalivaldkonda.

"Tippspetsialiste on palju keerulisem ja aeganõudvam värvata kui paljude teiste ametirühmade töötajaid. Seetõttu on viimastel aastatel kasvanud hüppeliselt nii värbajate arv kui nõudlus värbajate järele. Tööandjad proovivad vähendada värbajate suurenenud töökoormust, kasutades sagedamini värbamisagentuuride teenuseid ja võttes kasutusele värbamistarkvara, mis võimaldab paljud rutiinsed värbamistegevused ära automatiseerida", lisas Heil