Aastastatistika kohaselt oli välismaal töötavate inimeste osakaal kõigist hõivatutest suurim 2009. aastal. Siis moodustas 127.200 välismaal töötajat 21,4% kõigist hõivatutest. Mullu oli see näitaja 118.800 välismaal töötajaga 20,8% kõigist hõivatutest. Kümme aastat tagasi jäi välismaal töötajate osakaal alla 10% ja kiirem kasv toimus alates Euroopa Liiduga liitumisest. Kõige enam inimesi on välismaal töötanud 2008. aastal, kui 130.000 välismaal töötajat moodustasid üldise kõrge hõive juures 19,8% kõigist.

Tööpuuduse ja hõive näitajatest rääkides ütles Lauri, et meeste ja naiste hõive ja töötuse osas on viimaste kvartalitega toimunud ühtlustumine. "Kriisi ajal sattusid suurematesse raskustesse need sektorid, kus mehi on rohkem hõivatud kui naisi, nagu näiteks ehitus ja tööstus. Nüüd on aga kasv toimumas valdkondades, kus samuti meeste hõivatus on mõneti suurem naiste omast, jällegi tööstuses, aga ka ehituses," selgitas Lauri.

Samas on mitmes teenindusvaldkonnas endiselt hõive kasv tagasihoidlik või isegi jätkub langus, näiteks kaubanduses, mis oli analüütiku sõnul prognoositav.

Kui vaadata vanusestruktuuri lõikes hõivet ja töötust, siis paistab Lauri sõnul silma, et hõive on kasvanud noorte ja keskealiste seas, samas vähenenud vanemas põlvkonnas ehk nende seas, kes on üle 50-aastased. "Kriisi ajal vähenes aga selles vanusegrupis hõive suhteliselt vähe. Eks see sõltub majandussektoritest ja ka sellest, mida tööandjad antud hetkel eelistavad. Praegu kasvavad kiiresti mitmed suhteliselt uued valdkonnad või harud, vajatakse uusi spetsialiste, see annab võimaluse noorematele, kes suudavad tihti kiiremini uusi oskusi omandada," märkis Lauri.

Tema sõnul on noorte töötust vähendanud ka asjaolu, et paljud pooliku haridusega inimesed läksid taas kooli. 

Pikaajalise töötuse osakaal on analüütiku sõnul vähenenud, kuid see toimus eelkõige nende arvelt, kes olid tööta 1-2 aastat. Üle kahe aasta tööta olnute osakaal jätkas kasvu.

"Selline areng on ootuspärane arvestades seda, et mida kauem on inimene töölt eemal, seda raskem on tal uut tööd leida. Kui paar aastat tagasi oli tõkkeks juba üle aastane tööta olek, siis nüüd on see piir nihkunud kaugemale, tõenäoliselt 2-2,5 aasta peale. Kuid kõige lihtsam on endiselt tööd leida neil, kes on tööta olnud lühikest aega. Seega on väga oluline, et need, kes jäävad tööta pikemaks ajaks, saaksid enda oskusi tõsta ning nendega tuleb spetsiaalselt tegeleda ja uuesti tööle aidata," rääkis Lauri.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla rääkis, et töötute arv on tipust ehk eelmise aasta esimesest kvartalist alates langenud kolmandiku võrra. "Uued töökohad on peamiselt tekkinud töötleva tööstuse sektorisse, mis on välismaalt tulevate tellimuste täitmiseks suurendamas töötajate arvu. Töötuse määr on langenud hetkel kolm kvartalist järjest, tehes seda oodatust mõnevõrra kiiremas tempos," märkis Vaikla.

Vaikla sõnul on positiivne, et töötuse määr on langenud kõigis vanuserühmades, see juures märkimisväärselt on langenud noorte töötuse määr. "Kui 15-24 aastaste töötuse määr oli 2010. aasta esimeses kvartalis rekordilised 40,6%, siis eelmise aasta lõpuks oli vastav näitaja taandunud 23,4%-ni. Noorte tööpuuduse vähenemisel mängib rolli hõivatute arvu suurenemine, kuid samas ka tööjõus osalemise määra vähenemine, mis tähendab, et aktiivsetest tööotsingutest on loobutud,"

Vanuserühmas 50-74 aastaat on Vaikla sõnul töötuse määr olnud stabiilsem, varieerudes 2010. aasta jooksul vahemikus 16,4% kuni 13,1% vahel.

Sarnaselt Lauriga tõi Vaikla välja trendi, mille järgi aasta viimases kvartalis pikaajaliste töötute arvu suurenemine muutus vähenemiseks.

"2011. aasta esimesel poolel töötuse määra langustempo kahaneb, kuid tänu sisenõudluse elavnemisele püsib kogu aastal vältel langustrendis," prognoosi Vaikla.