LHV analüütik Nils Vaikla ütles, et oktoobris rauges toiduhindade tõus, kui kallinemine oli aastaga kuus protsenti. "Võrdluseks, käesoleva aasta varasematel kuudel on toiduhinnad kerkinud keskmiselt aastases arvestuses üle 10 protsendi. Toiduhindade tõusu aeglustumist on märgata ka globaalsetes toiduhindades, mistõttu lähikuudel võib oodata toiduhindade kasvutempo jätkuvat aeglustumist ka Eestis," rääkis ta.

"Hindade tõusutempo aeglustumine oktoobris oli oodata ning seda eelkõige kerkinud võrdlusperioodi tõttu, kuna kiirem hinnakasv toimus just eelmisel sügisel," lausus Vaikla.

Tema sõnul näitasid oktoobri inflatsiooninumbrid, et toidukaupade mõju inflatsioonile on tasapisi kahanemas ning suurimaks hindade mõjutajaks on eluasemega seotud kulud, eelkõige kallinenud soojus ja elekter, mis hakkavad ka edaspidi hindade kujundamisel suuremat rolli mängima. "Kuid vaatamata sellele on lähiajal oodata inflatsiooni edasist aeglustumist."

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar sõnas, et inflatsiooni aeglustumise põhjustas peamiselt toiduainete odavnemine. Ta tõi välja, et tänu soodsatele ilmastikuoludele odavnesid tavapärasest sesoonsusest suuremas ulatuses köögiviljad. Näiteks kartul odavnes oktoobris võrreldes septembriga ligi 16 protsenti.

"Aastase hinnakasvu tempo aeglustumine oli osaliselt põhjustatud kõrgemast võrdlusbaasist, sest eelmise aasta sügisel kallinesid hüppeliselt paljud toiduained," ütles Soosaar keskpanga vahendusel.

Ta tõi välja, et alusinflatsioon jätkas oktoobris kiirenemist peamiselt teenuste kallinemise tõttu, ulatudes 1,7 protsendini. Septembris kiirenes maksuameti andmetel palgaväljamaksete kasvutempo. "Peale palga mõjutab alusinflatsiooni kiirenemist üüri hinnataseme tõus pärast mitme aasta pikkust madalseisu. Samas jätkus oktoobris sideteenuste odavnemine, mis ulatus aastavõrdluses 10,3 protsendini," rääkis Soosaar.

Tema hinnangul jäävad neljandas kvartalis inflatsiooni üleval hoidma energiahinnad, tulenevalt eelkõige soojusenergia kallinemisest. "Peamiseks riskiteguriks on naftahindade volatiilsus."

Nordea peaökonomist Tõnu Palm ütles, et pank on oodanud inflatsiooni aeglustumist aasta teises pooles nii euroalal kui Eestis. "Toiduaine- ja toormehindade mõju alanedes väheneb ka hinnasurve."

Järgmisel aastal aitab tema sõnul euroala ja Eesti hinnakasvu jahutada ka majanduskasvu aeglustumine, mis Euroopas ootuste kohaselt süveneb. Nordea augusti prognoosi kohaselt alaneb tuleval aastal hinnakasv euroalal 1,8 ning Eestis ligikaudu kolme protsendini. "Käesoleva aasta lõpuks ootame inflatsiooni alanemist Eestis ligi nelja protsendi tasemele."

Palm märkis, et Eestis on inflatsioon küündinud üle viie protsendi taseme pea aasta ning tarbijate ostujõu säilitamiseks on vaja toetust madalamast inflatsioonist. "Inflatsiooni aastakasvu aeglustumine septembri 5,2 protsendilt 4,4 protsendile oli oodatust suurem. Meie ootus oli 4,7-protsendine hinnakasv."

"Oktoobri inflatsiooninäitaja oli madalaim alates septembrist 2010. Püsib õrn lootus, et inflatsioonil õnnestub nüüd murda välja senisest kõikumisvahemikust ning pöörduda kergele langustrendile. Meie ootuste kohaselt inflatsioonilised surved järgmisel kahel kuul nõrgenevad, aasta keskmiseks hinnakasvuks ootame jätkuvalt viit protsenti," lisas ta.

Tema sõnul ei ole kiiret hinnakasvu aeglustumist Eestis oodata, sest kõrge toiduaine- ja energiahindade kasv taandub visalt. "Toiduainehindade alanemine oktoobris oli paljuski sesoonne, seejuures panustasid toiduainehinnad jätkuvalt ligi kolmandiku inflatsiooni aastakasvust."

Palm lisas, et administratiivselt reguleeritavad hinnad jäävad hinnakasvu veduriks, tuntav on soojusenergia kallinemine. "Ka mõõduka Euroopa majanduslanguse stsenaariumi puhul ei oota me märkimisväärset toetust maailmaturu energiahindade vaoshoitud kasvust. Inflatsioon jääb probleemiks, millega on vaja tegeleda."

Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõstis esile, et hinnad langesid kuises võrdluses sel aastal esmakordselt ning see on peamiselt tingitud toiduainete odavnemisest. "Selle taga on arvukad sooduspakkumised ja aiasaaduste odavnemise jätkumine hea saagikuse tõttu. Näiteks on köögivili kümnendiku võrra odavam kui aasta tagasi."

Pungas märkis, et aasta alguses toimunud kiire kütuste kallinemine välisturgudel kajastub Eesti soojahindades ajalise nihkega ning seetõttu on algavaks küttehooajaks hindu kergitatud mitmes piirkonnas.

Tema hinnangul võib ka järgnevatel kuudel oodata nelja protsendi lähedast aastast inflatsiooni.

BNS