Kõigis kolmes riigis on juhtide palgad eelmise aastaga võrreldes tõusnud: Eestis 5,8 protsenti, Lätis 5,9 protsenti ja Leedus 6,8 protsenti. Juhatuse liikmete kuised põhipalgad on Eestis mullusega võrreldes tõusnud 6,6 protsenti, Lätis 8,3 protsenti ja Leedus 10,3 protsenti.
Palgavahemik on väga lai
Leedus on piirkonna enim teenivad juhid. Samas tuleb arvestada, et Leedu brutopalgad sisaldavad ka sotsiaalmaksu komponenti, mis tähendab, et tegelik pangakontole laekuv töötasu on võrreldes Läti ja Eestiga oluliselt madalam. Igakuine keskmine netopalk on Leedu tippjuhtidel tänavu seega 6404 eurot, Lätis 5857 eurot ja Eestis vastavalt 7178 eurot.
„Loomulikult tuleb arvestada sellega, et tegemist on kõikide juhtide keskmise palganumbriga,“ täpsustas Figure Baltic Advisory juhtivanalüütik Ilmar Põhjala. „Olenevalt organisatsiooni käibest, töötajate arvust, sektorist ja muudest faktoritest on juhtide palgavahemik väga lai. Mõnemiljonilise käibe ja kümmekonna töötajaga organisatsiooni juhi palk algab kuskil 4000 eurost ning tuhandete töötajate ja sadadesse miljonitesse ulatuva käibega organisatsiooni või organisatsioonide grupi tegevjuhi palk on keskmisest numbrist oluliselt suurem.”
Leedus on palgatõus suurim
Tegevjuhtide aastane kogupalk, mis sisaldab lisaks põhipalgale ka boonuseid, on Eestis kasvanud 7,9 protsenti, ulatudes keskmiselt veidi rohkem kui 138 000 euroni aastas. Nii Lätis kui Leedus tõusis juhatuse esimeeste aastane kogupalk 8,8 protsenti. Leedus ületab juhatuse esimehe aastane kogupalk 146 000 eurot ja Lätis 126 000 eurot. Ka siin muudavad pilti maksuerinevused. Eestis sai palgatõusu 62 protsenti tegevjuhtidest ja 66 protsenti juhatuse liikmetest. Lätis sai palgatõusu osaliseks 60 protsenti juhatuse esimeestest ja 71 protsenti liikmetest, Leedus aga vastavalt 72 ja 78 protsenti.
Leedus on palgatõus suurim, ent selle suurus on siiski mullusega võrreldes kaks korda väiksem. Eestis on palgatõus samuti mullusest väiksem, ent viimase 4-5 aasta keskmisel tasemel, viimane kehtib ka Läti kohta.
Leedus on palkade ülesehitus kõige stabiilsem, sest muutuvpalk ehk erinevad tulemustasud moodustavad kogutasust keskmiselt 9 protsenti. Lätis ja Eestis on seevastu muutuvpalga osakaal kõrgem, ulatudes vastavalt 12 ja 15 protsendini.
Palgakasvu toetab Leedus tugev majanduskasv ja suurenev vajadus kvalifitseeritud juhtide järele. Eestis ja Lätis on juhtide palgad samuti kasvanud, ehkki Läti majanduskasv on tagasihoidlik ja Eesti majandus on endiselt languses. See on nii, kuna ettevõtted seisavad ka siin silmitsi konkurentsisurvega.
Eestis põhineb uuring 221 juhatuse esimehe ja 292 juhatuse liikme andmetel, Leedus osales 205 juhatuse esimeest ja 78 juhatuse liiget ning Lätis vastavalt 197 juhatuse esimeest ja 235 juhatuse liiget. Figure Baltic Advisory on tippjuhtide palgauuringut Eestis teinud alates 1995. aastast, Lätis alates 1999. aastast ja Leedus alates 2007. aastast.
