Eeldatav tööelu pikkus tõusis järjepidevalt alates 2001. aastast, toonaselt 32 aastalt 35,9 aastani 2019. aastal, ent langes siis esimest korda seoses COVID-19 pandeemiaga 2020. aastal 35,6 aastale, teatas Eurostat.
Näitaja erines eelmisel aastal liikmesriikide lõikes märkimisväärselt, olles kõrgeim, 42,5 aastat, Hollandis. Rootsis oli mullu keskmine eeldatav tööelu pikkus 42,3 aastat ja Taanis 40,3 aastat. Lühemaid tööelusid oodati Rumeenias, Itaalias ja Kreekas, 31,3, 31,6 ja 32,9 aastat.
Meeste puhul oli keskmine oodatav tööelu pikkus 38,2 aastat, kusjuures pikim oli see Hollandis, 44,3 aastat, ja Rootsis, 43,6 aastat. Skaala teises otsas oli Bulgaaria 34,6 aasta ja Rumeenia 35 aastaga. Naiste keskmine oodatav tööelu oli mullu EL-is 33,7 aastat pikk, pikim 41 aastat Rootsis ja 40,5 aastat Hollandis, ent lühim 26,9 aastat Itaalias ja 27,4 aastat Rumeenias.
Ehkki mehed töötavad eelduslikult endiselt pikemalt kui naised, on sooline lõhe aastatega vähenenud 7 aastalt 2001. aastal 4,5 aastale 2021. aastal. Mullu oli vahe suurim, 9,1, aastat, Itaalias, Maltal 8,4 aastat ja Rumeenias 7,6 aastat. Leedu oli mullu ainuke liikmesriik, kus naiste tööelu oli keskmiselt meeste omast pikem, 1,3 aasta võrra. Eestis oli meeste eeldatav tööelu pikem 0,1 aastat, Lätis 0,8 aastat ja Soomes 1,1 aastat.
