Tippjuhtide tasustamise struktuur ei erine oluliselt lihttöötajate omast ja nende tulemustasud ei ole suunatud erakordsete äriliste eesmärkide saavutamiseks ega pikaajaliseks sidustamiseks ettevõttega, selgus tööandjate palgauuringust, kus esimest korda vaadeldi muu hulgas ka juhtide töötasu ja selle kujunemist. Täna kell 10 esitleb tööandjate keskliit uuringu tulemusi tööandjate kinnisel ümarlaual.
"Juhtide tasustamise struktuur on tähtsam kui tasu lõplik suurus, kuna just see mõjutab juhtide otsuseid ja omanike saadavat tulu. Kuigi uuringu eesmärk ei olnud vaadelda juhtivtöötajate motivatsioonisüsteeme detailselt, võib laekunud vastuste baasil teha mõningaid üldistusi," märkis tööandjate keskliidu juhataja nõunik Anton Kuznetski. "Ligi 80% vastanutest märkis, et ettevõte maksab juhtidele kuupalka, millele ei lisandu regulaarseid igakuiseid või kvartaalseid tulemustasusid. Juhtide tulemustasu on reeglina seotud organisatsiooni eesmärkide saavutamisega pikema aja jooksul."
Valdav osa vastanutest maksab juhtidele tulemustest sõltuvat boonust kord aastas. Populaarseimad boonused on protsent kasumist või käibest ja preemia 1-3 kuupalga ulatuses. Juhtide töö tulemuslikkuse hindamise levinud kriteeriumid on käibe (27% juhtudest), kasumi (17%) ja kuluefektiivsuse (10%) eesmärkide täitmine. Esineb ka kriteeriumite kombinatsioone ja mõõdikute pilt on üsna kirju.
Juhtide kompensatsioonipaketi osised on harilikult seotud igapäevatööga: side- ja ametiauto kulude katmine, ajakohaste töövahendite tagamine jmt. Harva pakutakse neile täiendavat puhkust teiste töötajatega võrreldes või muid mugavushüvesid, motiveerimine optsioonipaketiga on pigem erandjuhus.
Tööandjate keskliit esitleb palgauuringu tulemusi neljapäeval, 21. juunil toimuval tööandjate kinnisel ümarlaual. Uuring viidi läbi mais 2012 ja selles osales 271 organisatsiooni. Tööandjate keskliit viis palgauuringu läbi kolmandat korda. Uuringu eesmärk on anda kiire ülevaade palgaturul toimuvast.
