Töötuse määr oli tänavu teises kvartalis 5,1 protsenti, tööhõive määr 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 71,9 protsenti, teatas statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.

Kuigi töötute üldarv vähenes jõudsalt, suurenes mõnevõrra väga pikaajaliste töötute arv. Vähemalt 24 kuud tööd otsinuid oli 7600. Heitunute ehk nende arv, kes on kaotanud lootuse tööd leida, püsis muutumatu ehk 5000 inimesel. Eestlaste töötuse määr oli 4,3 protsenti ja mitte-eestlastel 6,7 protsenti.

Hõivatuid oli 2018. aasta teises kvartalis 666 600 ja tööhõive määr oli 68,2 protsenti, mis on 1,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes oli hõivatuid 13 100 rohkem, seda peamiselt osalise tööajaga hõivatute lisandumise tõttu. Osaajaga töötajaid oli hõivatutest 12,5 protsenti ja täisajaga töötajaid 87,5 protsenti. Vaeghõivatuid oli 8000. Palgatöötajate arv suurenes 7700 võrra ja üksikettevõtjate arv 5000 võrra. Tööturul aktiivseimas ehk 25–54-aastaste vanuserühmas oli tööga hõivatud 90,2 protsenti meestest ja 77,9 protsenti naistest.

Mitteaktiivseid, kes ei saa või ei soovi töötada, oli 274 400. Tööturult jäädi eemale endiselt peamiselt pensioniea, õpingute ja haiguse või vigastuse tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli mitteaktiivseid natuke rohkem kui aasta tagasi, pensioniea või õpingute tõttu mitteaktiivsete arv püsis samal tasemel ehk näitajad olid vastavalt 90 400 ja 64 200.

Tööjõus osalemise määr oli 71,9 protsenti, mis on vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem, mil oli viimase 20 aasta kõrgeim näitaja. Pea sama majandusliku aktiivsuse juures on olukord tööturul aastaga siiski mõneti muutunud, vähenenud on tööotsijate arv ja suurenenud tööga hõivatute arv. Majanduslikult aktiivseim elanikkond oli ootuspäraselt Põhja-Eestis. Tööealistest oli seal tööks võimelisi ja samal ajal ka tööst huvitatuid 77,1 protsenti, seejuures hõivatuid oli 74,6 protsenti ja töötuse määr oli 3,2 protsenti.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.