Töötuse määr oli 2018. aasta esimeses kvartalis 6,8 protsenti, tööhõive määr 66,6 protsenti ja tööjõus osalemise määr 71,4 protsenti. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt töötuse, aga veidi ka tööhõive kasvu tõttu, teatas statistikaamet.

Töötuse määr tõusis 1,2 protsenti seni mitteaktiisete inimeste tööotsingute tõttu. Hõivatuid oli 3700 rohkem ja mitteaktiivseid oli 12 100 vähem. Mitteaktiivsete arv vähenes enim õpinguid ning pensioniiga oma mitteaktiivsuse peamiseks põhjuseks pidanute tõttu, vastavalt 7200 ja 5100 mitteaktiivset vähem. Pikaajaliste töötute arv vähenes samuti, kuid alla kuue kuu tööd otsinuid oli 7500 rohkem. Eestlaste töötuse määr oli 2018. aasta esimeses kvartalis 6 protsendi ja mitte-eestlastel 8,6 protsenti.

Hõivatuid oli esimeses kvartalis 650 500 ja tööhõive määr oli 66,6 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Tööhõive määr oli endiselt kõrgeim Põhja-Eestis ja madalaim Kirde-Eestis. Suurenes osaajaga töötajate arv: osatähtsus hõivatute seas oli 12,1 protsenti, mis on 1,5 protsendipunkti suurem kui aasta varem. 2018. aasta esimeses kvartalis oli 8300 osaajaga töötajat, kes soovisid tegelikult rohkem töötada. Vaeghõivatute osatähtsus hõivatute seas suurenes 0,5 protsendipunkti.

Tööjõus osalemise määr oli 71,4 protsenti. See näitaja on endiselt tõusuteel ja oli 2017. aasta esimese kvartali näitajast 1,2 protsendipunkti suurem. Aktiivsus on aastataguse ajaga võrreldes 15–24-aastaste seas suurenenud 3,3 protsendipunkti ja 50–74-aastaste hulgas 2,1 protsendipunkti. Aktiivseimas, 25-49-aastaste vanuserühmas vähenes tööjõus osalemise määr 0,1 protsendipunkti. Tõusis nii naiste kui ka meeste tööjõus osalemise määr.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus ehk hõivatute ja töötute summa. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.