Vägivallas või sellega ähvardamises näeb probleemi vaid 8% Eesti
käitiste juhtidest, samas kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt 37%
juhtidest. Veelgi suuremad on käärid, kui vaadata töötajate esindajate
hinnangut: Eesti esindajatest näevad vägivallas probleemi vaid 5 %, mis
on üle kümne korra vähem kui Euroopa Liidu keskmine 53%.
Sarnane olukord on ka kiusamise ja ahistamisega: Eestis näeb selles
probleemi 7 % käitiste juhtidest, Euroopa Liidus 37% juhtidest.
Töötajate esindajate puhul on erinevus taas veelgi suurem: Eestis näeb
selles probleemi 8% ja Euroopa Liidus 61%.
Tööinspektsiooni juristidelt küsiti nõu seoses ähvarduste, solvangute
või ahistamisega töökohal 2009. aastal 60 korral, mis on 4,1 %
registreeritud pöördumistest. 2010.aastal aga 94 korral, mis on 7,7 %
registreeritud pöördumistest. Lisaks küsiti neil teemadel nõu ka
Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt.
Tööandja peab tagama töötajale ohutud töötingimused, mis ei kahjustaks
ei tema vaimset ega füüsilist tervist. Mida teha, kui see nii ei ole?
„Füüsilise vägivalla puhul tuleb kutsuda politsei. Vaimse vägivalla,
kiusamise ja ahistamise puhul peaks kannatanu pöörduma kas tööandja või
töötajate volitatud isiku poole. Kui muu ei aita, siis on võimalik
kaevata süüdlane töövaidluskomisjoni või kohtusse,” kinnitas Katrin
Kaarma. Tõendusmaterjalina tulevad arvesse näiteks kolleegide
tunnistused, solvav kirjavahetus jms.
Näitena võib tuua ühe ahistamisjuhtumi, mille kohta töövaidluskomisjon
langetas otsuse 03.03.2011: Avaldaja selgituse kohaselt tööandja pilkab
ja mõnitab naistöötajaid, ei väärtusta nende pereelu ja laste
kasvatamist. Tööandja tujutseb, nähvab ja karjub, valab oma pahameele
välja eeskätt naistöötajate peale. Avaldaja kinnitusel on olnud
juhuseid, kus tööandja on naistöötajale läinud kätega kallale ning teda
vihaga raputanud. Samas kui tööandja on heas tujus, on ta nii avaldajat
kui ka teisi naistöötajaid näpistanud ja kallistanud. Avaldaja väitel on
see ebameeldiv ning ta on oma arvamust ka tööandjale väljendanud.
Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja on töötajat sooliselt ahistanud,
kohustas teda ahistamist lõpetama ja mõistis avaldaja kasuks välja 2000
eurot hüvitist.
Tööinspektsioon
