Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe oli 16,4 protsenti. Väikseim oli see 3,2 protsenti Sloveenias, 5,1 protsenti Maltal, 6,4 protsenti Poolas ning 7,3 protsenti Itaalias. Üle 20 protsendi oli näitaja lisaks Eestile veel 23 protsenti Austrias, 22,1 protsenti Tšehhis ja 21,6 protsenti Saksamaal.
Võrreldes 2008. aastaga on palgalõhe enamikus Euroopa Liidu riikides langenud, seda enim Leedus, kus viie aastaga langes palgalõhe 8,3 protsendipunkti võrra 13,3 protsendile, märgib Eurostat. Palgalõhe on perioodil 2008–2013 tõusnud vaid üheksas liikmesriigis; enim, 3,8 protsendipunkti Portugalis, 3,2 protsendipunkti Hispaanias, 2,6 protsendipunkti Lätis, 2,4 protsendipunkti Itaalias ning 2,3 protsendipunkti Eestis. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe langes viie aasta jooksul 0,9 protsendipunkti võrra.
Meeste ja naiste tööhõive vahe oli suurim Maltal, kus töötab 79,4 protsenti meestest ning 49,8 protsenti naistest ja vahe oli 29,6 protsendipunkti. Järgnevad Itaalia 19,9 protsendipunktise erinevusega ning Kreeka, kus erinevus oli 19,4 protsendipunkti. Väikseim oli tööhõivelõhe 2,6 protsendipunkti Leedus, 2,8 protsendipunkti Soomes, 4,2 protsendipunkti Lätis ja 5 protsendipunkti Rootsis.
Üldiselt korreleerus liikmesriikides kõrge naiste tööhõive suure osalise tööajaga töötamise määraga naiste puhul, märgib Eurostat. Erandiks olid Soome ja Eesti, kus on kõrge naiste tööhõive ning suhteliselt madal osalise tööajaga töötavate naiste määr.
Juhipositsioonidest täitsid naised Euroopa Liidus 2013. aastal 33 protsenti; kantseleitöötajate hulgas oli naiste osakaal samas 67 protsenti ning teenindus- ja müügisektoris töötajate hulgas 64 protsenti. Juhtidest oli naisi enim Ungaris, Lätis ja Poolas ning vähim Luksemburgis, Küprosel ja Hollandis.
