Eesti pensionisüsteemis tuleks edaspidi pensionivara praegusest rohkem koguda, et tagada tulevastele pensionäridele piisav sissetulek ning riik võiks praegust korda silmas pidades süsteemi muuta, leidsid pensionifonde valitsevate varahaldusettevõtete juhid Eesti Pangaliidu ja BNS-i täna korraldatud ümarlaual.
Hästi toimiv pensionisüsteem on kogu ühiskonna huvides, kuna suur hulk vaeseid pensionäre võib olla ühiskonnale üsna suur oht, ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ümarlaual.
"Kui vaatame ühiskonda laiemalt ja seda, mis toimub mujal maailmas ja kuidas võideldakse oma õiguste eest, siis minu arvates on vaene pensionär ühiskonnale päris suur oht," ütles Holst. "Esiteks on ta manipuleeritav. Meil ei ole vaja näiteid kaugelt otsida, kui palju maksab pensionäri hääl, kui jagatakse välja toetusi."
"Minu arvates see on väga suur oht ja alus populismi tekkeks mis tahes suunas," ütles Holst. "Vaene ühiskond on avatud sellistele asjadele ja vaene pensionär on rohkem avatud sellistele asjadele. Ta on valimistel kindlasti aktiivsem."
Kui vaeseid pensionäre on palju ja nende hulk jätkuvalt kasvab, siis võib piisata "ühest populismisädemest, et keerata majanduse olukord pea peale", ütles Holst.
Holst tõi näiteks eripensionid. "Kui tuleb poliitik ja ütleb, et teeme eripensioni, siis ta ei mõtle mitte nii, nagu kindlustusselts peab mõtlema," ütles Holst. Kui kindlustusselts võtab kohustuse ja annab välja lubaduse, siis peab selts reserveerima selle katteks vara, selgitas ta.
Samas poliitiku lähenemine pensionilubaduste katmisele on Holsti sõnul tavaliselt "küll me jooksvalt lahendame". Kui seejärel selgub, et eripensionid kasvavad arvatust kiiremini, tekib Holsti sõnul küsimus, kas keegi üldse arvutas kunagi, et kui palju nad peaksid kasvama.
"Kui me sunniks riiki täpselt samamoodi mõtlema, nagu me sunnime praegu kindlustusseltsi või finantsettevõtteid oma kohustuste suhtes toimima, siis me saaks hoopis teistsuguse pildi: nii kui midagi välja kirjutan, pean võtma riigi bilanssi kohustuse üles ja näitama, millisest reservist seda finantseerida," ütles Holst.
Holsti sõnul on Eesti ühiskonnas lahti mõtestamata, kui palju oleme ühiskonnas nõus maksma selle eest, et üldine pensionile minejate kindlustatuse tase küüniks Euroopas tavapärasele tasemele, millega pension moodustaks 65–70 protsenti viimasest palgast.
SEB arvutuste kohaselt peaks sellise kindlustatuse määra katmiseks aastaks 2030 olema teise ja kolmanda samba pensionifondidesse kogutud praeguses rahas 30 miljardit eurot, samas kui praegu on ette näha selleks ajaks fondide pensionivara kasvamist 12 miljardile eurole. Praegu on teise samba fondide kogumaht 1,5 miljardit eurot ja kolmandal sambal 0,2 miljardit eurot.
Danske Capitali juhatuse esimees Silja Saar ütles ümarlaual, et siis kui teise samba pensionifondid 2002. aastal alustasid, tundus 2030. aasta, kui sääste rohkem kasutusele võtma hakatakse, võrdlemisi kauge. "Aga kriisijärgne rahvastiku väljavool on toonud meid palju lähemale sellele reaalsele situatsioonile," ütles Saar.
Arvutuse järgi puudu jääv 18 miljardit eurot on Saare sõnul iga inimese probleem ja ühtlasi meie kõigi probleem. "See ei ole [peaminister Andrus] Ansipi probleem, see on meie kui ühiskonna probleem," ütles Saar. "Meist keegi ei taha elada ühiskonnas, kus on vaesed pensionärid."
Saare sõnul ei oleks hea, kui inimesest saab pärast normaalset tööealise elu järsku vaene pensionär. "Me tahaksime olla sellised hakkamasaajad tulevikus, mistõttu see on kõikidel tasemetel probleem," ütles Saar.
Nordea Pensions Estonia AS-i juhatuse esimees Angelika Tagel ütles ümarlaual, et riigi huvi peaks olema tagada pensionile minejatele pensioniks rohkem kui 40 protsenti viimasest palgast, mis on ette nähtud Euroopa sotsiaalhartaga. Pensionisüsteemi tuleks vaadelda kolmest sambast koosneva tervikuna.
Soomes on aastaid kogutud pensioni teise sambasse palgast 22 protsenti võrreldes Eesti kuue protsendiga, märkis Tagel. "See on valdavalt tööandjapension. Seetõttu neil ka massiliselt kolmandat sammast ei ole, kuna hästi suur sääst on selles teises sambas või tööandjapensionis," ütles Tagel.
Eesti praeguse süsteemi parandamiseks võiks jätta teise pensionisambasse mineva makse määra püsivalt üheksale protsendile palgast. "Kuus protsenti on selgelt vähe," ütles Tagel. Kuigi kolmandasse sambasse kogumise võimalus on olnud olemas 1998. aastast ehk kolmandiku võrra kauem kui kogumispensioni teine sammas, on sellesse kogutud väga vähe raha. "Selle aja jooksul on inimesed suhteliselt vähe ise vabatahtlikult kogunud," ütles Tagel.
"Riik peaks olema huvitatud, et pensionisissetulek oleks pensionäridel piisav. Pensionäride osa ühiskonnas pidevalt kasvab ja pensionärid on samuti tarbijad," ütles Tagel. Kui pensionile mineva inimese sissetulek väheneb kolm, neli või viis korda, saab ta oluliselt vähem tarbida, märkis Tagel.
"Tarbimise vähenemise kaudu kannatab kogu majandus. Seetõttu ma arvan, et riik tervikuna peaks vaatama pensionisüsteemi tervikuna ja mõtlema, kuidas tagada see olukord, et inimene pensionile jäädes saab 60–70 protsenti viimasest palgast ja saab ühiskonna liikmena jätkata," ütles Tagel.
Praegu pakuvad Eestis kohustuslikke teise samba pensionifonde pangagrupid Swedbank, SEB, Nordea, Danske ja LHV ning kindlustuskontsern Ergo.
