Mida see kaasa toob?
Allkirjastatud kokkulepe on märgiliseks sammuks Euroopa riikide ühtse ja omavahel toimiva asjaajamise arengus. Deklaratsiooniga (The Ghent Declaration) võtavad liikmesriigid kohustuse ja suuna arendada avalikku teenistust nüüdisaegsemaks ja mitmekesisemaks.
Dokumendi seatud eesmärgid
Ühelt poolt peab avalik teenistus vastama ühiskonna vajadustele, teisalt olema teatud teemadel teerajajaks. Dokument seab ühisteks eesmärkideks keskkonnateadlikkuse, tehnoloogia arengu ja AI, avalike teenuste arendamise, tõenduspõhise poliitika kujundamise ning ühiskonna liikmete laiema kaasamise, teenistujate järelkasvu tagamise, avaliku teenistuse maine ning üle-euroopalise koostöö. Riikide avaliku teenistuse mudelid on küll väga erinevad, samas puutume kokku sarnaste väljakutsetega ning see loob ühise aluse parimate kogemuste vahetamiseks.
Samuti tuleb valdkonnas pingutada, et olla atraktiivseks tööandjaks. Deklaratsiooni sisu mõjutab otseselt riigi kui tööandja ja asutuste personalipoliitikat, kuid kindlasti leiavad sealt mõistlikke tulevikusoovitusi ka erasektori asutused. Tööturg on muutunud mitmekesiseks ja konkreetseid piire era- ja avaliku sektori asutuste personaliga seotud väljakutsete osas enam jäigalt eristada ei saa.
Vaja on laiemate teadmistega inimesi
Asutused proovivad leida viise, et uutele ootustele vastata. Euroopa Liidus on kokku üheksa miljonit avalikku teenistujat ning oluline on tagada kvalifitseeritud järelkasv, et riikide asjaajamine ja toimivus oleksid ka edaspidi professionaalsetes kätes.
Senised personalipoliitikad on kujunenud peamiselt ajal, mil tööjõu osas oli ülepakkumine ning need ei vasta tänasele tööjõu kahanemise olukorrale. See omakorda seab suured ootused oskustele ja talentidele. Kui ülepakkumise ajal tekkis tugev spetsialiseerumine erialade lõikes, siis täna, mil tööjõud on vähenemas, vajame märksa laiema ampluaa ja teadmistega inimesi. Deklaratsiooniga on võetud sihiks nendele väljakutsetele vastata, kuid riigisiseselt saab selles raamistikus prioriteete seada ja tegevuskavad kokku leppida.
Mis avalikku teenistust enim mõjutama hakkab?
Olulisemad suunad deklaratsioonis, mis lähiajal Eesti avalikku teenistust mõjutavad:
- Asutuste personalistrateegiatesse rohe-, jätkusuutlikkuse- ja mitmekesisuse põhimõtete integreerimine ning keskendumine teenistujate oskuste arendamisele ja heaolule (nii vaimsele kui füüsilisele). Üha aktuaalsem teema on töö- ja eraelu tasakaal ning õigus olla töövälisel ajal mitte kättesaadav.
- Mitmekesisuse ja kaasatuse puhul on oluline nii füüsiline kui digitaalne juurdepääs – riigiasutused peavad siin olema eeskujuks, et ühiskonna hoiakuid ja üldist aktsepteerimist tõsta.
- Iga teenistuja individuaalsuse ja potentsiaali märkamine, mis tähendab n-ö „rätsepalahendusena“ karjääri- ja arengutuge.
- Tegelemine riigi kui tööandja väärtuspakkumise ja mainega. Häid teenuseid loovad ja osutavad heade teadmistega inimesed – neid on vaja riigitööle saada ja siin hoida.
- Organisatsiooni kultuuri keskmesse tõsta innovatsioon ja valmisolek katsetada.
- Läbivalt olulised on eetika ja väärikus, nii digitehnoloogia põhimõtete juurutamisel kui ka teistes protsessides (strateegiad, kriisijuhtimine jne).
- Kvaliteetsete ja kaasavate avalike teenuste nimel tehnoloogia, automatiseerituse ja kliendi ootuste vahel kesktee leidmine.
- Riigi vaatest tõenduspõhiste valdkonna poliitikate kujundamine, mille üheks osaks on ühiskonnaliikmete kaasamine. Ka tuleb leida tasakaal teenuste ise pakkumise ja väljast sisse hankimise vahel.
- Liikmesriikide väljakutsed on sarnased, mistõttu on oluline teadmiste, oskuste ja parimate praktikate vahetamine.
EUPAN on Euroopa haldusasutuste vaheline mitteformaalne võrgustik, mille eesmärk on muuta asutuste vaheline koostöö asjakohasemaks ja fokusseeritumaks, hõlbustada arvamuste, kogemuste ja praktikate vahetamist ning kujundada koostöös ühtseid dokumente liikmetele kasutamiseks.
