Uuring: avalikud teenistujad oskavad hinnata oma töö tulemit
Rahul ollakse ka organisatsiooni juhtimise kvaliteedi ja arenguvõimalustega. Erasektorist vähem punkte saavad muudatuste juhtimine organisatsioonis, töökorralduse paindlikkus ja tasustamine.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunovi sõnul on pühendumusuuring heaks allikaks hindamaks riigi kui tööandja tugevaid ja nõrku külgi. „Pühendunud töötajad pakuvad meie riigi elanikele paremaid avalikke teenuseid. Riik kui tööandja peab olema atraktiivne nii uutele tulijatele, kui ka hoolima neist, kes juba täna avalikus teenistuses töötavad ja ennast siin teostada soovivad,“ ütles Piskunov.
Uuringu põhjal on avaliku teenistuse tugevusteks töö mõttekus, head arenguvõimalused, vahetu juhtimise kvaliteet, tippjuhi selge roll ja rollide selgus tööülesannete täitmisel. Töö avalikus teenistuses tekitab enamikule töötajatest tunde, et nad on kasulikud, hinnatud ja nende tööl on tähendus. Ka hindavad töötajad avalikus teenistuses pakutavaid arenguvõimalusi.
Võrreldes varasemaga on avalikus teenistuses vähenenud nii töötajate pühendumus kui ka tööga rahulolu, kuid uuringu kohaselt on sama trendi märgata ka erasektoris. „Kindlasti peame pöörama tulevikus rohkem tähelepanu uuringus madala hinnangu saanud näitajatele, milleks olid muudatuste juhtimine avaliku teenistuse organisatsioonides, töökorralduse paindlikkus, tasustamine ja vähesed karjäärivõimalused,“ sõnas Piskunov.
Uuringu järgi töötavad avalikus teenistuses kõige pühendunumad inimesed kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning kõige enam on oma tööga rahul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala töötajad.
Tegemist on rahandusministeeriumi tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar poolt läbi viidud teenistujate pühendumuse ja tööga rahulolu mõõtmise uuringuga avalikus teenistuses. Uuring võrdleb avalike teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu vastavate näitajatega erasektoris ning nende näitajate taset võrreldes kolme aasta taguse seisuga.