Juhatuse liige saab tegutseda juhatuse liikme lepingu alusel ning teatud juhtudel võib juhatuse liige lisaks samas äriühingus töötada töölepingu alusel, kuid ainult töölepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole võimalik.

Igasuguste erimeelsuste ja kulukate vaidluste vältimiseks on otstarbekas vormistada korrektne seaduse nõuetele vastava juhatuse liikme leping, mis sätestab poolte tegeliku tahte ning kokkulepitud tingimused.

Töölepingu seaduse § 1 lõige 5 ütleb väga üheselt ja selgelt, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Seega: kui juhatuse liige täidab üksnes juhatuse liikme funktsiooni, siis saab temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu, võttes arvesse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.

Seaduses ei ole otsesõnu öeldud, et juhatuse liikme leping peab olema kirjalikus vormis. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et õigussuhet juhatuse liikmega ei ole tekkinud. Juhatuse liikmel tekib õigussuhe juriidilise isikuga pärast sellekohase nõusoleku andmist ja tema valimist juhatuse liikmeks vastava organi otsuse alusel. Pärast vastava kande registreerimist äriregistris on see avalik ka kolmandatele isikutele.  

Kui juhatuse liikmega ei ole sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, siis kohalduvad poolte vahel suuliselt kokku lepitud tingimused. Teisisõnu on tegemist suulise lepinguga, millele kohalduvad seadusest tulenevad nõuded ja juriidilise isiku põhikirjas sätestatu ning pädeva organi (nt nõukogu või osanike) sellekohased otsused.

Juhatuse liikme leping

Juhatuse liikme leping on oma iseloomult võlaõiguslik leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut puudutavad üldnormid, võttes arvesse äriseadustikust tulenevaid erisätteid. Viited töölepingu seadusele ei ole juhatuse liikme lepingus keelatud, kuid siinkohal tuleb siiski eristada sätteid, mis on ainuomased töösuhtele ja oleksid vastuolus juhatuse liikme funktsiooniga (nt koondamine, puhkuse aegumine, materiaalne vastutus jne). Seetõttu on otstarbekas juhatuse liikme lepingus kõik punktid eraldi lahti kirjutada, poolte vahel läbi rääkida ja vältida viiteid töölepingu seadusele.

Näiteks on mõistlik sätestada juhatuse liikme lepingus:

• kas juhatuse liikmel on õigus puhkusele ja kui pikk on iga-aastase puhkuse kestus;
• kas juhatuse liikme kasutamata puhkus aegub ja millistel tingimustel;
• kas juhatuse liige saab puhkusetasu või säilib tal juhatuse liikme tasu, sest erinevalt töösuhtest ei peatu juhatuse liikmeks olemine puhkuse ajal.

Samuti on otstarbekas pooltel juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas lepingu lõppemise või lõpetamise korral on juhatuse liikmel õigus lahkumishüvitisele ning sätestada selle suurus ja tasumise tingimused.

Tööleping juhatuse liikmega

Peamised probleemid juhatuse liikme lepinguga tekivad juhul, kui juhatuse liikmega on kas enne või  pärast juhatuse liikmeks valimist lisaks sõlmitud tööleping. Riigikohus on seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult tingimusel, et tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste täimist. See tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla ettevõttega ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega.

Näiteks inimene on äriühingu juhatuse liige, kuid töötab samas äriühingus töölepingu alusel arhitektina või audiitorina. Selles näites toodud olukorras täidab juhatuse liige oma juhtimis- ja esindusfunktsiooni juhatuse liikme lepingu alusel ja teeb oma tööd spetsialistina töölepingu alusel. Teisisõnu tegutseb inimene kahe erineva lepingu alusel.

Siinkohal tasub kindlasti meeles pidada, et ühe lepingu lõpetamine või lõppemine ei too kaasa teise lepingu automaatset lõppemist, ehk iga lepinguline suhe tuleb eraldi ja kooskõlas seadusega lõpetada.

Töölepinguga töötaja valitakse juhatusse

Teine probleemne olukord tekib, kui inimesega on sõlmitud tööleping, mille alusel ta juba täidab juhtimisfunktsiooni mõnel ametikohal (näiteks tegevdirektor, müügidirektor) ja seejärel valitakse ta äriühingu juhatusse. Sisuliselt inimese tööülesanded ei muutu: ta valitakse juhatuse liikmeks, kes vastutab äriühingus mingi valdkonna juhtimise eest, kuid antud juhul tuleb tööleping lõpetada poolte kokkuleppel, sest inimene andis nõusoleku enda valimiseks juhatuse liikmeks ning korrektse juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks.

Vahel arvatakse ekslikult, et kui juhatuse liikmega on sõlmitud tööleping, siis säilivad juhatuse liikmele sotsiaalsed garantiid, mis tulenevad töölepingust. Tegelikult see nii ei ole, sest juhatuse liiget saa näiteks koondada, juhatuse liikmele ei laiene töötuskindlustus, juhatuse liige ei saa ennast töötuna arvele võtta jmt.

Juhatuse liige kutsutakse tagasi teda valinud organi poolt ja ametisuhe äriühinguga lõppeb sellekohase otsuse kättetoimetamisega juhatuse liikmele. Lahkumishüvitist makstakse üksnes siis, kui  pooled selles eraldi kirjalikult kokku lepivad.

Vaidluste vältimiseks on otstarbekas töölepingu lõpetamise lisa kirjalikult vormistada ja sõlmida nõuetekohane juhatuse liikme leping, mis on kooskõlas seaduste, juriidilise isiku põhikirja ja pädeva organi otsustega.