Keskmise palga tõus kolmandas kvartalis vastas ministeeriumi ootustele.
Majanduse kasvades ning ettevõtete kasumlikkuse taastumise tingimustes
on keskmine palk tõusnud juba teist kvartalit järjest. Lisaks
tootlikkuse kasvule avaldab palgataseme suurenemisele mõju
tööjõunõudluse suurenemine. Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade
muutus on maha arvatud, vähenes kolmandas kvartalis 2,3%.
Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam mäetööstuse, põllu- ja
metsamajanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel, vastavalt 9,2%, 8,6%
ja 3,9% võrra. Palgatõusu tegi võimalikuks tööde mahtude kasv
ning paranev ärikonjunktuur nimetatud tegevusaladel. Olulist mõju
keskmisele palgale avaldas ka ehituse tegevusala kolmeprotsendiline
palgatõus, mis tulenes samuti töömahtude kasvust.
Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam kinnisvaras,
muudel teenindavatel tegevusaladel ning veevarustuses, vastavalt 10,2%,
9,4% ning 4,1% võrra. Keskmise palga vähenemine nende
tegevusalade puhul kajastab kulude kärpimise vajadust, kuna tulude kasv
on jätkuvalt marginaalne. Kinnisvara tegevusalal on keskmise palga
langus jätkuvalt märkimisväärne, kuid langustempo on turu aktiivsuse
suurenedes aeglustunud.
Keskmine brutotunnipalk suurenes kolmandas kvartalis esmakordselt pärast
viis kvartalit kestnud langust, ulatudes 0,3 protsendini. Keskmise
tunnipalga aastane kasv kiirenes märgatavalt võrreldes teise kvartaliga
veonduses ja laonduses ning töötlevas tööstuses. Tunnipalga tõstmine
näitab ettevõtete kindlustunde paranemist ning viitab seeläbi
positiivsetele muutustele ja edasisele majandussituatsiooni
paranemisele.
Tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta oli
kolmandas kvartalis neljandat kvartalit järjest positiivne, ulatudes
kaheksa protsendini. Tööturul toimub tasakaalustamatuste vähenemine –
tööviljakuse kasv ületab keskmise palga kasvu. Kiire tööviljakuse kasvu
on kaasa toonud efektiivsuse tõstmise vajadus.
Rahandusministeerium
