Kiirstatistika andmetel on lõppenud töösuhete hulgas küllaltki kõrge koondamiste osakaal: rohkem kui viis protsenti novembris lõpule jõudnud töösuhetest lõppes koondamisega. Näiteks 2022. aasta esimeses pooles, mil tööturul oli enneolematult palju töötajaid, oli koondamisega lõppenud töösuhete osakaal alla kolme protsendi.
Novembris lõppes tööturu kiirstatistika andmetel koondamisega rohkem kui 1800 töösuhet, oktoobris oli koondamisi saja võrra vähem. Koondamiste arvud jäävad küll alla selle aasta juunikuule, mil koondamisega lõppenud töösuhete arv oli üle 2000, kuid ületavad eelmise aasta sügiskuude statistikat.
Kõige rohkem koondas novembris töötlev tööstus, kus sel põhjusel lõpetati rohkem kui 650 töösuhet. Sektori sees on endiselt esikohal puidutöötlemine rohkem kui 150 koondamisega ning metalltoodete tootmine ligi 100 koondamisega. Siin aga tuleb arvestada, et töötlev tööstus on ka töösuhete arvult Eesti suurim tööandja. Nii töötajate üldarvult kui koondatud inimeste arvult järgneb töötlevale tööstusele kaubandus. Jaekaubanduses lõpetati novembris koondamise tõttu 120 töösuhet, hulgikaubanduses ümmarguselt 80. Ligi 200 töökohta kadus koondamise tõttu ka ehitusest, siin on koondamisi nii hoonete ja rajatiste ehituse kui eriehitustööde alal. Napilt jääb suurimate koondajate poodiumilt välja veondus ja laondus, kus sel põhjusel lõppes üle 150 töösuhte.
Suhteliselt hästi läheb majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus töösuhteid on eelmise aastaga võrreldes nelja protsendi võrra rohkem. Toidu ja joogi serveerimisega tegelevates ettevõtetes on töösuhete üldarv novembri lõpu seisuga vaid tuhande võrra väiksem kui kriisieelsel 2019. aastal, majutuses jäädakse nelja aasta tagusest ajast maha poole tuhande töösuhtega. ust majutuse alal tasub tööturu seisul siiski edasi silma peal hoida, sest Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide arv oli oktoobri seisuga hakanud langema, jäädes alla eelmise aasta sama kuu tulemusele.
