Tartu linnapea Urmas Kruuse leiab, et kui riik oleks oma hariduspoliitikas järjepidev ja peaks kinni varasematest põhimõtetest, ei peaks haridusminister esinema vastandlike seisukohtade ja süüdistustega.
Minister Jaak Aaviksoo on mitmes intervjuus järjest toonitanud, et omavalitsustes on õpetajad saanud vähem palka, kuna osa palgarahast on kulunud mujale. Eelkõige psühholoogide, logopeedide, sotsiaaltöötajate ja teistele spetsialistide palkade maksmiseks, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal err.ee.
Kruuse kinnitab sarnaselt Tallinna haridusameti juhatajale, et Tartu on riigieelarvest eraldatud haridustoetuse raha kasutanud vastavalt seadusele ja riigi poolt kehtestatud reeglitele.
"Praegu kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on sõnaselgelt kirjas, et koos õpetajate palgarahaga tuleb riigilt ka tugispetsialistide palgaraha. Ministril ei ole seaduslikku alust jätta tugispetsialistid riigi haridustoetusest välja," teatas Kruuse.
Kruuse märgib, et Tartu linna eelarvele oleks see väga suur koormus. "Kui peaksime oma eelarvest leidma raha tugispetsialistidele, kuluks selleks 600 000 - 700 000 eurot aastas."
Haridusministri süüdistusi kommenteerides ütles Kruuse, et Tartu linn ei ole kuritarvitanud hariduse raha ning on alati maksnud oma õpetajale rohkem palka, kui on riigi poolt kehtestatud miinimum.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütles esmaspäeval, et Tallinna tuleva aasta eelarvet koostades pole samuti selle kuluga arvestatud. Kulu, mis võrreldes Tartuga on ligi kolm korda suurem.
"Oleme lähtunud olemasolevast õigusruumist ja õiguslikust järjepidevust. Tänaseks päevaks ei ole ühtegi seadust muudetud. Järeldasime, et jätkub samasugusel kujul riigieelarveline toetus edasi," lausus Pajula.
Minister Aaviksoo on kahel eelneval päeval tele- ja raadiointervjuudes rõhutanud, et vastavalt seadusele ei maksa tugispetsialistidele raha mitte riik, vaid kohalik omavalitsus.
Aaviksoo ütles, et kohaliku omavalitsuse eelarve on kogu aeg katnud ülejäänud töötajate palkasid. "See ei ole mingi muudatus, mida riik oleks sisse viinud. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse kohaselt on üksnes õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palga toetamise kohustus riigil."
"Täitevvõim saab tegutseda seaduse alusel ja seda me ka teeme," sõnas minister ja lisas, et probleem on veidi kunstlik ning see on üksikute kohalike omavalitsuste probleem.
Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses on kirjas, et õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
Tallinna abilinnapea ning linnade liidu juht Taavi Aas ütles eilsel pressikonverentsil, et nii suurt segadust, kui haridustoetustega, polnud isegi Vabadussõja võidusamba ehitamisega. "Haridusminister on võtnud teemaks, nagu varastaksid omavalitsused õpetajate palgaraha ära. Kinnitan, et nii see ei ole. Kõik omavalitsused on alati käitunud vastavalt valitsuse määrusele palgaraha jagamisel," lausus Aas.
