11.02.2021 Neljapäev

Lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud

Lisatasude saajate hulk ja osatähtsus töötasus on aastaga veidi vähenenud, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 46 000 töötaja töötasu andmeid sisaldavad tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele ehk ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav.
Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele ehk ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav. Foto: pixabay

Kui 2019. aasta oktoobris maksti lisatasusid 30 protsendil ametikohtadest, siis 2020. aasta sügisel 28 protsendil, teatasid Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus. 

Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele ehk ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav. Juhtivatel ametikohtadel mõõdetakse tulemusi pikema perioodi jooksul ning seetõttu makstakse ka preemiaid harvem, kuid suuremate summade ulatuses.

Aastaga on vähenenud ka lisatasude osatähtsus töötasus – kui 2019. aasta sügisel moodustasid regulaarsed lisatasud kogu töötasust 22 protsenti ehk 410 eurot brutotasuna, siis 2020. aastal oli lisatasude osatähtsus 21 protsenti ehk 400 eurot töötajatel, kellele lisatasusid maksti.

Lisatasusid makstakse töötajatele erinevatel põhjustel, näiteks ebamugavuste või lisatöö kompenseerimiseks, eesmärkide täitmise või tulemuse saavutamise eest. Kõige sagedamini makstakse ületunnitöötasu, mille hüvitamise kohustus tuleneb seadusest.

Ebaregulaarseid preemiaid maksti 2020. aasta sügisel veidi harvem kui 2019. aastal. Poole aasta jooksul makstud preemiad moodustasid keskmiselt 53 protsenti kuutöötasust.

Lisatasusid saanud töötajatest oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul 30 protsenti, aasta tagasi oli rahul 36 protsenti. Üldse ei olnud lisatasude teenimise võimalusega rahul 17 protsenti töötajatest, kellele lisatasusid maksti, aasta tagasi oli rahulolematuid 12 protsenti.

Seega on lisatasude saajate rahulolematus suurenenud, samas kui ainult põhipalka saavate töötajate rahulolu tasustamisega kasvas.

Ilmselt on töötajate rahulolematuse kasv seotud lisatasude maksmise vähenemisega, mis omakorda tuleneb osade ettevõtete töömahtude vähenemisest ja kehvematest majandustulemustest. Põhipalk pakub praegusel ajal suuremat kindlustunnet kui lisatasud, mis võivad saamata jääda,

kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder pressiteates. 

Lisatasude teenimisvõimalusega täiesti rahulolevad töötajad teenisid kogu brutotöötasuna üle 2000 euro ja nende keskmine lisatasu oli 557 eurot. Lisatasude teenimisvõimalusega üldse mitte rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt 1454 eurot ja nende lisatasude suurus oli 391 eurot.

"Varasemad agentuuri uuringud on näidanud, et lisatasud on motiveerivad, kui need moodustavad üle 20 protsendi, soovitavalt 30 protsenti töötasust. Lisatasu motiveerib tegutsema siis, kui töötaja usub tulemuse saavutamise võimalikkusesse, usaldab süsteemi ning peab lisatasu suurust atraktiivseks," selgitas Seeder.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas suuremahulist organisatsioonide ja töötajate tööturu- ja palgauuringut. 2020. aasta sügisel oli uuringus esindatud 46 350 töötaja töötasu andmed, 2019. aastal 44 873 töötaja andmed.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255