Alanud aastal süvenevad nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus paralleelselt ehk mida rohkem vajavad ettevõtjad uusi oskusi, seda vähem on sobivaid inimesi võtta ning seda enam jääb tööd otsima neid, kes ei suuda täita tööturu ootuseid, selgub pressiteatest. Kõige keerulisem saab lähitulevikus olema noortel, kel pole piisavalt kogemust ja vajalikku haridust.
Saabunud aasta on paljudele ettevõtetel ka majanduslikult raske, mis ärgitab koondama, ent tööandjatel on veel värskelt saadud koroonaaja valus õppetund, mil kiiruga inimestest vabaneti, kuid pärast kriisi lõppu ei leitud enam uusi ja sama häid asemele. Seega on koondamine pigem viimane võimalus, kui teisiti enam ei saa.
Iga kriis teeb inimesed ka rohkem alalhoidlikumaks, mistõttu hinnatakse 2023. aastal enim stabiilsust. Kui töötasu vastab oskustele ja turu keskmisele ning töökeskkond on hea, ei kiputa uut otsima ega ka sihtpakkumisi vastu võtma, mis teeb värbajate elu keerulisemaks. Uuel aastal hakkavad ka tööandjad uusi meetmeid kasutades oma töötajaid kodukontoritest tagasi kontoritesse kutsuma. Meetmeteks võivad olla nii ühised lõunad, lapsehoiu võimaluse loomine, kohapeal toimuvad koolitused kui ka mugav tööruum.
2023. aastal on fookuses ka kokkuhoid. Kuna ettevõtted püüavad vältida koondamisi ja suurenenud energiahindu pole võimalik eirata, tuleb üle vaadata pakutavad hüved. Kokkuhoid puudutab ka tugiteenuseid, näiteks personaliteenuseid, küberkaitset või IT-tuge, mida püütakse tsentraliseerida ja sisse osta, sest kõigi erialade inimesi ei ole tõhus täiskohaga tööl hoida.
Alanud aastal mängib olulist rolli ka personaalne motivatsioonipakett, mis nõuab tööandjalt lisaaega ja eraldi pingutust, kuid on töötaja vaates motiveerivam ja tööandjale jätkusuutlikum. Uuel aastal muutub populaarseks ka vaimse tervisega tegelemine, mida hakkab tööandja spordikompensatsioonina pakkuma.
Aastal 2023 ei ole ka eesti keele oskus tööle saamisel määrava tähtsusega, kuna erialased pädevused ja töösse suhtumine kaaluvad puuduliku keeleoskuse üles. Ent nõnda võib tekkida, olukord, kus kolmandate riikide kodanikud võtavad töö ära laiskadelt ja liiga nõudlikelt eestimaalastelt, tekitab tõenäoliselt paksu verd.
Uuel aastal on teemas ka mitmekesisus ning töökohtade hindamine, eelkõige vastutustundlikus ja jätkusuutlikus. Iga uus töötaja tahab teada, kuidas tema tööandja panustab ühiskonda ning kas tema tulevasel tööl on tähendus ja laiem mõju.
