Siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on ministeeriumi kõige olulisem vara turvalisust tagavad inimesed ja oluline prioriteet nende motiveeritus oma tööd väga hästi teha. "Kõige suurem proportsioon kogu siseturvalisuse eelarvest ongi tegelikult turvalisust tagavate inimeste palgad. Meie taotlus on ka järgmisel aastal politseinike ja päästeteenistujate palgatõus. Konkreetsetest numbritest on vara rääkida, kuni eelarve läbirääkimised valitsuses kestavad," märkis Loide.
Tema sõnul soovib ministeerium järgmisel aastal jätkata politseinike palgareformi teise etapiga, millega jätkatakse sisemist palgasüsteemi korrastamist. 2013. aastal viidi Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) läbi palgareformi esimese etapp, mille käigus loodi politsei- ja piirivalve suuna ametnikele ühtne palgaastmestik ning kaotati seni eksisteerinud suured palgaerinevused sarnase väärtusega tööd tegevate ametnike vahel. Plaanitava teise etapi käigus võetakse arvesse töö eripära, töökoormust, piirkondlikkust ja kvalifikatsiooni, püüdes viia politseiametnike palgad järk-järgult Eesti palgaturu mediaanini.
"Soovime, et palgad tõuseksid ennekõike kõrgema riskiastmega ametikohtadel ehk inimestel, kes oma elu ja tervist ohtu seades turvalisust tagavad. Taotleme, et palk tõuseks raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude avastamise ja menetlemisega tegelevatel siseturvalisuse ametnikel. Meie eesmärk on, et palgad tõuseksid nendel, kelle palk on kogu siseturvalisuse valdkonnas seni kõige madalamal astmel," lisas Loide.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas möödunud nädalal, et riigieelarve kasv sisaldab avaliku sektori palgakasvu. "Palgakasvu protsent võib muutuda, aga läbivalt on see 5,1 protsenti, ministritel säilib võimalus seda oma haldusala piires diferentseerida," lisas Ansip.
