"Hõivatute arv kasvas käesoleva aasta teises kvartalis 17 000 inimese võrra ning ulatus statistikaameti andmetel 657 000-ni. Tööpuudus püsis 6,5% juures. Kuigi majanduskasv oli samal perioodil tagasihoidlik, suurendas sisetarbimisel põhinev kasv vajadust täiendavate töökäte järele," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste kommentaaris.
Ta rääkis, et tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv teises kvartalis 2,6% ehk 16 900 inimese võrra. "Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevas kaubanduses ning teenindavas sektoris. Madalate nafta maailmaturuhindade tõttu on languses mäetööstuses ja energeetikas töötavate inimeste arv," märkis Lõhmuste.
Ta lisas, et samuti langes hõive ehitussektoris, kus on vähenenud nõudlus ettevõtete ja valitsussektori madala investeerimisaktiivsuse tõttu.
"Tööpuuduse määr püsis teises kvartalis 6,5% juures. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes pikaajaliste ehk üle 12 kuu tööta olnud inimeste arv. Mitteaktiivsete inimeste arv vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 19 000 inimese võrra," rääkis ta.
Lõhmuste märkis, et suhteliselt madalate pensionide ning naiste pensioniea tõstmise tõttu on suurenenud just vanemaealiste ehk 50–74-aastaste aktiivsus tööturul.
"Hõive määr ehk hõivatute suhe tööealistesse on praeguseks jõudnud suhteliselt kõrgele tasemele, mis koos tööealiste inimeste arvu langusega tekitab ülemääraseid tööturu pingeid. Ettevõtjatel on üha raskem uusi töökäsi leida, mis sunnib neid tootmise suurendamiseks palku tõstma," rääkis ta.
"Sellele võib veidi leevendust tuua 1. juulist käivitunud töövõimereform, mille eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega inimeste panust tööellu," lisas Lõhmuste.
Statistikaameti teatel oli töötuse määr tänavu teises kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%; tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.
