Tööealiste inimeste arv 2022. aastani väheneb, mis tähendab, et kui rahvastiku aktiivsusmäär tõuseks varaseimate kõrgeimate näitajate tasemele, peaks prognoositud hõive korral töötuse määr langema alla 5%, märgib ministeerium prognoosis. Iga aastaga väheneb tööturule sisenevate noorte arv ning perioodil tervikuna on tööturule sisenevate inimeste arv mõnevõrra väiksem kui sellelt väljuvate inimeste arv.
Majandusstruktuuris on oodata hõive jätkuvat vähenemist põllumajanduses ja rõivatootmises, samuti on tõenäoline töökohtade kokku tõmbamine avalikus sektoris. Kiirema kasvuga on info- ja sidesektor ning majutus ja toitlustus. Seoses elanikkonna vananemisega eeldab ministeerium suuremat panustamist tervishoidu ning sotsiaalteenustesse. Kesk- ja kõrgtehnoloogilises tootmises ning teadmistemahukates harudes suureneb 2022. aastani hõivatute arv koguhõivega samas ulatuses.
Harude sees kasvab spetsialistide osatähtsus ning mõningal määral ka teenindajate roll, samas väheneb lihttööliste arv. Töötajate arvu vähenemine ning palgakasv tähendab, et tööjõud võib mõnes töölõigus või valdkonnas osutuda liiga kalliks. Teatud tegevuste puhul on võimalik asendada tegevusi masinatega, samuti tööprotsesse viia odavama tööjõuga riikidesse. Töökohtade kadu ei pruugi ähvardada mitte kõige madalama palgaga töökohti, vaid pigem madal-keskmise palgatasemega ameteid, märgib ministeerium.
Kuna muutused tööhõives on suhteliselt väikesed, on peamine tööjõuvajaduse kujundaja tööjõu asendusvajadus. Vanusest ja teistest teguritest tingituna lõpetab aastas ligikaudu 12 000 inimest töötamise. Suurema väljaliikumisega majandusharud on näiteks põllumajandus ja kalandus, mäetööstus, energeetika, transport ning kinnisvaraalane tegevus. Kasvavates valdkondades mõjutab tööjõuvajadust ka nõudlus täiendavate töötajate järele, suurem suhteline tööjõu koguvajadus on suurem näiteks info- ja sidesektoris, majutuses ja toitlustuses, puidutööstuses, keemiatööstuses ja tervishoius. Põllumajanduses kompenseerib hõive langus osaliselt töötajate asendusvajadust.
Suurema tööjõuvajaduse osas tulevad esile eelkõige suurema hõivega ametialad nagu mootorisõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, juhid, müüjad, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajad, pedagoogika tippspetsialistid, tervishoiu spetsialistid, ehitustöölised ja isikuteenindajad.
Viimaste aastate kutse- ja kõrghariduse lõpetajate koguarv ületab kogu tööjõuvajaduse, kuid seoses noorte arvu vähemisega on oodata langust lõpetajate arvus, samuti ei siirdu kõik lõpetajad tööturule, märgib MKM. 2022. aastani väheneb kesk-, kutse- ja kõrghariduse lõpetajate arv võrreldes 2008.–2013. aastatega keskmiselt 15–30%, kui edukas osalemine õppes jääb praegusele tasemele. Suurem langus toimub kesk- ja kutsehariduse lõpetajate arvus, seetõttu tulevad nõudluse-pakkumise ebakõlad välja eelkõige kutseharidust eeldavatel ametikohtadel.
Tööjõuvajaduse prognoos kajastab võimalikku tööturu arengut ning tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadust 2013.–2022. aastal. Prognoosi aluseks on Eesti tööjõu-uuringu ning 2011. aasta rahvaloenduse andmed. Tööturule sisenevate noorte arvu hinnanguks on statistikaameti veebruari rahvastikuprognoos.
