Hariduse valdkonnas vähenes hõive mullu aasta keskmiste näitajate põhjal
mullu 2009. aastaga võrreldes 6400, transpordi ja logistika valdkonnas
6100 inimese võrra.
Enim töökohti andis mullu endiselt töötlev tööstus, kus hõive vähenes
5400 inimese võrra 108.400 hõivatuni, mis moodustas 19% kõigist
hõivatutest. Järgnes hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont
14% ja 80.000 hõivatuga.
Kui üldiselt hõive vähenes mullu aasta keskmisena 24.900 võrra, siis
riigitöötajaid tekkis 500 võrra juurde. Kohalik omavalitsus kaotas mullu
1400 töökohta. Erasektoris vähenes hõive 24.100 võrra, seejuures 15.900
hõivatut kaotas töö Eesti erasektoris ja 8400 välismaal erasektoris.
Meeste hõive mullu riigisektoris kasvas 1000 võrra, naiste hõive langes
1900 võrra. Eesti erasektoris vähenes meeste hõive mullu 8300 töökoha
võrra ja välismaa erasektoris 6000 võrra, naiste hõive Eesti erasektoris
vähenes 7600 võrra ja välismaa erasektoris 2600 võrra. Statistikaameti
andmetel oli mullu mehi ja naisi välismaa erasektoris tööl kokku
118.800.
Avaliku sektori hõive osakaal kasvas mullu ühe protsendipunkti 27,6%-ni, erasektori osakaal vähenes 72,4%-ni. Linnades oli
hõivatuid 406.800, mis moodustas kõigist hõivatutest 71,3%.
Maal oli hõivatuid 164.100 ehk 28,7% kõigist.
Enim vähenes hõive mullu noorte ja vanemaealiste seas, nii vähenes hõive
15-24-aastaste seas mullu 8400 võrra 47.600 hõivatuni, 50-74-aastaste
seas vähenes hõive 9500 inimese võrra 173.200 hõivatuni. Enim hõivatuid
oli vanuses 25-49 aastat, kokku 350.100, selles vanuserühmas vähenes
hõive 7000 võrra.
Mullu sai tööle veelgi enam tutvuste kaudu. Kui 2009. aastal sai
sugulaste või tuttavate kaudu tööle 33.400 inimest, mis moodustas
kõigist 41%, siis mullu 43.200 inimest, mis moodustas kõigist
47,3%.
Meestest enam kui pool sai tööle sugulaste või tuttavate kaudu, naistest
43,3% leidis mullu tööd sugulaste või tuttavate kaudu.
Töökuulutuste kaudu töö leidmine vähenes 2009. aasta 16%-lt 13%-ni.
BNS
