Positiivsena saab aga välja tuua, et tööõnnetusi ei toimunud siiski nii palju, kui kriisieelsetel aastatel.
Kõige rohkem on kasvanud raskete tööõnnetuste arv. 2010. aastal toimus
715 rasket tööõnnetust, mis on 118 võrra rohkem kui aastal 2009. Kergeid
tööõnnetusi juhtus 2481 korral, mis on 6,8% enam, kui 2009. aastal.
Kuigi surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud 10,5%, juhtus
eelmisel aastal siiski 17 seesugust juhtumit (2009. aastal 19), millest
kuus toimus välismaal.
„Tööõnnetuste arvu kasv on ilmselt seotud majanduslanguse lõppemisega.
Töömahud enam ei vähenenud vaid hakkasid kasvama, millega suurenes ka
töö intensiivsus, sest üldjuhul tehti rohkem tööd sama arvu
töötajatega,” kommenteerib tõusutrendi Tööinspektsiooni töökeskkonna
osakonna juhataja Rein Reisberg.
Reisberg toob välja ka tõsiasja, et raskeid tööõnnetusi juhtus möödunud
aastal varasemast enam libedusega kukkumise ning liiklusavariide tõttu.
„Üldiselt on kõige sagedasemateks tööõnnetuste põhjusteks kontrolli
kaotamine masina, transpordivahendi või käsitööriista üle ja inimese
kukkumine libastumise või komistamise tagajärjel,” täpsustab Reisberg.
Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastasid tööinspektorid
2010.aastal 3718 ettevõtet. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele
töökeskkonna kontrollidele viidi läbi ka 1338 sihtkontrolli.
Kõige sagedamini hinnati ettevõtetes halvaks või pigem halvaks töötajate
väljaõpet ja juhendamist, seda ligi pooltes hinnatud ettevõtetes.
Sarnaselt varasematele aastatele puudub jätkuvalt ligi pooltes hinnatud
ettevõtetes ka töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnaspetsialist või ei
vasta nende tegevus nõuetele. Heaks või pigem heaks hinnati ettevõtetes
tööaja korraldust, vibratsiooni ja tolmu mõju vähendamist tervisele,
psühholoogiliste ohuteguritega tegelemist ja tööõnnetuste ning
kutsehaiguste uurimise korraldust.
2010.a saabus Tööinspektsiooni teatis kutsehaigestumise diagnoosimisest
104 töötaja kohta, kellest igal teisel diagnoositi rohkem kui üks
kutsehaigus. Peamiste diagnoosidena saab välja tuua jõu rakendamise ja
ülepingutusega seotud pehmete kudede haigused ning karpaalkanali
sündroom. „Füüsilise ülekoormusega seotud haigusi on võimalik vältida,
kui mõeldakse eelnevalt läbi õige töökoha kujundus, valitakse
ergonoomilised töövahendid ning korraldatakse tööpäev selliselt, on
võimalik pidada tööpäevasiseseid puhkepause, et anda võimalus
organismile taastumiseks. Ka töötajatelt ootaks tõsisemat mõtlemist oma
tervisele. Koostöö tööandja ja töötajate vahel on ülioluline, et vältida
füüsilist ülekoormust,” rõhutab Tööinspektsiooni töötervishoiu
peaspetsialist Silja Soon.
Töövaidlusavalduste arv on võrreldes 2009.aastaga langenud 40% (2009.a
6371 avaldust, 2010.a 3803 avaldust). Seega on avalduste arv langenud
samale tasemele kui kriisieelsel aastal 2008. Sagedamini esitati läbi
töövaidluskomisjoni nõudeid töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks,
töötamise ajal maksmata töötasude ning maksmata puhkusetasude saamiseks.
„Töövaidluste arv on üks indikaatoreid, mis näitab olukorda majanduses.
Kui majanduses on olukord keeruline, mõjutab see ka töösuhteid ja
töövaidlused on kerged tekkima. Seda ilmestab 2009.aasta, kui majandus
oli madalseisus ja töövaidluste arv oli kõikide aegade suurim. Kui
2010.aastal hakkas majanduses paremini minema, vähenes ka töövaidluste
arv,” selgitab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam
töövaidluste arvu vähenemist tervelt 40% võrra. Lisaks toob Siitam
välja ka tõsiasja, et ilmselt on uus töölepingu seadus tänaseks saanud
nii töötajatele kui ka tööandjatele selgemaks ning ka see aitab kaasa
töövaidluste arvu vähenemisele.
Ametialade lõikes laekus avaldusi kõige rohkem ehitustöölistelt,
autojuhtidelt, müüjatelt/klienditeenindajatelt, kokkadelt,
projektijuhtidelt, raamatupidajatelt, koristajatelt, müügijuhtidelt.
„Sageli võetakse just ehituses, transpordis, kaubanduses ja teeninduses
tööle juhutöötajaid, kelle töösuhe kestab lühikest aega ja nende
töölepingute sõlmimise või sealsete tingimuste täitmisega ei viitsita
vaeva näha,” selgitab Niina Siitam.
Laialdast kasutamist leiavad kodanike poolt Tööinspektsiooni pakutavad
nõustamisteenused. Juristide infotelefonile 640 6000 helistati 2010.
aastal 59 140 korral ning õigusalasel nõustamisel käis 6669 kodanikku.
Enim segadust tekitavateks teemadeks on töölepingu ülesütlemine,
keskmise töötasu, puhkusetasu ja haigushüvitiste maksmine ning see,
kuidas käituda juhul kui tööandja ei anna tööd, ei maksa töötasu
õigeaegselt või ei maksa seda üldse.
Tööinspektsiooni poolt Euroopa Sotisaalfondi programmi „Tööga seotud
terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine
2010-2014” raames läbiviidud teabepäevadel osales 1153 inimest ning
koolituse töötervishoiuspetsialistidele ja väikeettevõtete juhtidele
läbis 599 inimest.
„2010. aasta tulemused peegeldavad paljuski meie majanduselus toimunut.
Tööinspektsiooni eesmärk on järelevalve ja teavitusega toetada tööelu
kvaliteedi paranemist. Tööelu kvaliteedi kujundajad on aga tööelu
osapooled ja minu hinnangul on selle paranemise eeltingimuseks
tööandjate ja töötajate vastastikku lugupidavam ja parem koostöö. Enamus
kohustusi ja vastutus on siin tööandjal aga ka töötajate huvi ja
suurem teadlikkus oma õigustest ja kohustustest on selles protsessis
olulised. ” rõhutab Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma.
Tööinspektsiooni 2010. aasta töökeskkonna ülevaate täistekst on saadaval siin.
