Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale (tema huvide kaitsmisel) soodsamaks ja numbrimuutus on seotud krooni ümberarvestamisega euroks. Ümberarvestamine on toimunud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades euro kasutusele võtmise seaduses sätestatud ümardamisreeglit (1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma).
TLS § 29 lõike 6 kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsuse kehtestatud alam määrast madalamat töötasu töötajale maksta. Alates alanud aastast on kehtestatud töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot (seni 27 krooni) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot (seni 4350 krooni). Lapsepuhkuse eest tasutav ja riigieelarvest hüvitatav 66 krooni tööpäeva eest on nüüd TLS § 135 lõike 1 järgi 4,25 eurot.
Välislähetuse päevaraha alammäär on alates käesolevast aastast 22,37 eurot päevas senise 350 krooni asemel. Maksuvaba on makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot (seni 1200 krooni) ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot (seni 2000 krooni) ööpäevas ja välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot (seni 500 krooni) päevas (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord).
Muutunud on ka sanktsioonide suurus ja vääring tööõigusaktides. TLSi paragrahvides 118 kuni 129 sätestatud juriidilise isiku vastutuste ülemmäärad nimetatud rikkumiste korral on 20 000 krooni asemel nüüd 1300 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 261, 271 js 272 kohaselt tööinspektori ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha ülemmäär on tööandjale nüüd 1300 eurot (seni 20 000 krooni), töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 2600 eurot (seni 40 000 krooni) ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest 2000 eurot
(seni 30 000), kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Töötajate usaldusisiku seaduse kohane rahatrahv informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on endise 50 000 krooni asemel 3200 eurot.
Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratavad rahatrahvid trahviühikutes lähtuvad karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud ja samuti vääringu muutusest põhjustatult muudetud neljaeurosest trahviühikust, mis on rahatrahvi baasosa senise 60 krooni asemel.
Individuaalse töövaidluse korras töövaidluskomisjonides lahendatavates vaidlustes esinevate rahaliste nõuete ülempiir on senise 150 000 krooni asemel nüüd 10 000 eurot. Sellest suurema nõude korral tuleb avaldajal
pöörduda kohtusse.
Tööraamatu võib anda Sotsiaalkindlustusametisse. Lisaks uue vääringu kehtima hakkamisega seotud muudatustele on
alates 2011. aastast võimalik nii töötajal kui tööandjal esitada tööraamat andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse
Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Tööraamat võib olla tähtis, sest see on kuni 2009. aasta 1. juulini pensioniõiguslikku
staaюi tõendav dokument, mida ei tohi lasta kaotsi minna või hävineda. Tööraamatu saab soovi korral hoiule anda töötaja ja
avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaюi arvutamisel ning tööandja,
kui töötaja või avalik teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud.
Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Nimetatud võimalust tööraamatu andmed registreerida reguleerib TLS § 134 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 156 “Pensionistaaюi andmete kogumise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord“ .
Kaia Taal,
tööinspektor-jurist
Tööinspektsioon
