Vanalinna Ehituse personalijuht ja PARE tööelu töörühma eestvedaja Aet Urvasti sõnul on selge see, et uusi töötamise vorme ei ole võimalik suruda päevi näinud töölepingu seaduse piiridesse. "Seadus vajab uuendamist ja seda värskes koalitsioonileppes ka teha lubatakse. Minu ootus ongi, et valitsusel jaguks ka päriselt julgust kogu seadust reformida nii, et see oleks rohkem suunatud poolte vabadusele asjades ise kokku leppida. Arvestama peab, et kaugtöö osakaal ei vähene, mistõttu peaks ka seadusandlus olema vastavalt rakendatav," märkis Urvast.
Telia personalidirektori ja PARE juhatuse esimehe Ingrid Viinapuu sõnul soovib PARE tööseaduste ajakohastamisse kindlasti oma panuse anda ja valitsust toetada, et loodavad muudatused looksid tööandjatele nii olulise keskkonna osalise tööaja, jagatud töökohtade ja teiste sarnaste meetmete rakendamiseks, mis suurendaks Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust rahvusvahelistele organisatsioonidele ning võimaldaks rohkemate inimgruppide tööellu panustamist.
Coopi personalidirektor Kerstin Jaani peab tööseaduste üldist paindlikkust oluliseks just kaubanduses eripärade tõttu.
Paindliku töögraafiku rakendamine on üks punkt. Muutuvtunni piirangud tuleks maha võtta, et seda regulatsiooni oleks võimalik ka päriselt kasutada, sest töötajatel vastav huvi on – nii õppijatel, väikeste laste vanematel, aga ka pensionäridel,
selgitas Jaani.
Tegelikkuses rakendavad organisatsioonid paindlikke töösuhteid juba praegu, aga see nõuab ühingu sõnul tohutut halduskoormust.
Thermory personalijuht Katri Jürine näeb tööstusettevõtte vaatevinklist samuti, et töölepingu seadus peaks muutuma paindlikumaks ning vastutus võiks jaguneda võrdsemalt töötaja ja tööandja vahel. "Kaugtöö võiks olla reguleeritud lihtsamalt ehk inimene ise vastutab, mitte tööandja. Olulised on ka tööjõu vaba liikumine ja välisvärbamiste kvootide liberaalsemaks muutmine," toonitas Jürine.
"Samuti tuleks muuta seda, et välistöötajate töötasule ei kehtiks kõrgemad piirmäärad kui kohalikule sama tööd tegevale inimesele. Saan mõttest aru, et see aitab vältida madalapalgalisemate töötajate riiki tulemist, aga praegu tehakse omajagu valskust läbi tööjõurendifirmade ja ikka saab siia see sama inimene," lisas Jürine.
Ühtlasi tuleks personalijuhtide hinnangul viia ellu avaliku teenistuse tõhustamise analüüsi ettepanekud, kehtestada tähtajalised teenistussuhted keskastmejuhtidele, uuendada ka ametnike teenistussuhteid puudutavat seadusandlust ning muuta tõhusamaks avaliku teenistuse personalipoliitika kujundamine ja juhtimiskvaliteedi edendamine.
Transpordiameti personalidirektori Eveli Punnisoni sõnul on ka avalikku sektorisse paindlikkust väga vaja. "Siin on veel päris palju arenguruumi. Avaliku teenistuse seadus (ATS) vajaks samamoodi uuendust ja paindlikumat lähenemist. Endiselt on hea näide see, et lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asemele ei saa kõrvale võtta õppimisperioodiks inimest, sest ATS ja struktuuri põhimõtted seda ei võimalda ning see takistab oluliselt organisatsiooni jätkusuutlikkuse eesmärgil paindlikku ressursikasutust," nentis Punnison.
