"Üldise vanaduspensionisüsteemi üks eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet vanaduspõlveks, mistõttu iga muudatus peab olema väga põhjalikult läbi kaalutud," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
Rõivase sõnul on praegu kindel, et 2026. aastaks tõuseb pensioniiga 65. aastani. "Kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluea kasvuga, eks me arutame," sõnas ta.
Peaministri sõnul ei tea ta Euroopas ühtegi riiki, kus pensioniiga oleks 70 eluaastat. "Vajadus tõsta see 70. eluaastani on võib olla nendes riikides, kus keskmine eluiga on oluliselt kõrgem kui Eestis," märkis ta.
Nende teemadega tuleb Rõivase sõnul tegeleda, "aga kas nüüd kohe 70 aastat, selles ma julgen sügavalt kahelda." "Analüüsime seda väga väga rahulikult ja siis vaatame, kas meil on vajadust teha otsuseid kaugemale aastast 2026, mis ajani on meil otsused tehtud," ütles Rõivas. "2026. aastani on pensionisüsteem riigi jaoks jõukohane."
Rõivase sõnul on praeguse süsteemi juures probleemiks see, et inimesed jäävad ametlikust pensionieast märksa varem pensionile ja see on üks koht, kus pensionisüsteemi saaks oluliselt parandada.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna soovib tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi.
