"Esmajoones on oluline pensioni esimese samba selgem eesmärgistatus, kuna praegune süsteem proovib istuda kahel toolil korraga: tagada minimaalse pensioni kaudu kaitset vanadusea vaesuse eest ja pakkuda asendussissetulekut tööea sissetulekule," kirjutavad eksperdid. "Kokkuvõttes ei tule aga kummagi ülesande täitmine hästi välja."
Pensionisüsteem vajab ekspertide hinnangul selgemat sihti ja ausamat eesmärgipüstitust, mis aitaks inimestel süsteemist paremini aru saada ja tooks selgelt esile, mis on riigi ja mis inimese enda vastutus. Kui kõigil oleks teada, mida riiklik pensionisüsteem tema pensionieas tagada suudab ja mida mitte, siis oleks inimestel ka võimalik teha kaalutletud otsuseid, kas ja millisel viisil oleks vaja oma pensioniiga täiendavalt kindlustada.
Üheks oluliseks probleemiks on kerkinud vähene teadlikkus, suur osa inimesi ei suuda pensionisüsteemi peensustes orienteeruda. Seetõttu on oluline järjepidevalt teavitada, kui palju on inimene seni riikliku pensioni õigusi omandanud ja pensionivara kogunud ning näidata tulevikuvaadet – sealhulgas investeeringute oodatavat edasist käekäiku –, samuti anda soovitusi, kuidas inimene jõuaks pensionieas soovitud asendusmäärani. Lisaks teavitustele on vajalik pensionide alane individuaalne nõustamine. See aitaks aina keerulisemas pensionisüsteemis orienteeruda ja annaks vajalikku infot, et igaüks saaks teha enda jaoks hea pensioniplaani. Eestis on sotsiaalkindlustusamet juba alustanud sellise teenuse arendamist.
Eesti pensionisüsteemi tugevusteks on aga jätkusuutlikkus ja usaldusväärsus. Usaldusväärsuse komponendis hinnati seejuures inimeste pensionivara seaduslikku kaitstust ja kontrollmehhanisme. Nõrgemaks pooleks on aga pensionide piisavus. Merceri indeksi komponentide analüüs osutab Eesti pensionisüsteemi parandamist vajavatele elementidele. Indeksi järgi on Eesti pensionisüsteemis vaja tegeleda miinimumpensioni suurendamisega, keskmise netoasendusmäära parandamisega ja kogumispensionide varadele vanusepiirangu seadmisega.
Tänavu teises kvartalis jõudis Eesti keskmine vanaduspension 600 euroni, mis on 35,4 protsenti keskmisest brutopalgast ja 41,7 protsenti netopalgast. Kõrgeim oli brutopensioni asendusmäär 2009. aasta kolmandas kvartalis 40,5 protsendiga. Paraku pole aga ka järgmise 40 aasta vaates näha, et pensionisüsteem suudaks koos majandusarenguga kõrgemaid asendusmäärasid pakkuda.
