"Anname koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega selge signaali, et lähetatud töötajate direktiiv ei vaja muutmist ja Euroopa Komisjon peaks oma direktiivi eelnõu tagasi võtma," ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Kalle Palling möödunud nädalal. "Räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, aga tegelikult kaitstakse kohalikku tööturgu."
Pallingu sõnul kaitseb Eesti sellega oma ettevõtjaid ja töötajaid, et nende konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul säiliks ja ka edaspidi oleks võimalik oma töötajaid mujale tööle lähetada.
Direktiivi muutmise vastu olid nii riigikogu sotsiaal-, majandus- kui ka Euroopa Liidu asjade komisjon.
Muutmisettepanekuid toetas Eesti ametiühingute keskliit. "Leiame, et mitte Euroopa Komisjoni algatus pole Eesti ettevõtete konkurentsivõime vastu, vaid pigem lubab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni otsuse eelnõu siia teiste riikide ettevõtted, kellega konkureerimiseks tuleks eestlaste palku langetada ja töötingimusi halvendada," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.
Direktiivi kohta on sarnaselt Eestiga oma põhjendatud arvamused esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid on pooleli Ungaris ja Slovakkias. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.
Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.
Euroopa Komisjon töötas märtsis välja ettepanekud lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid töötingimusi. Kavandatavate muudatustega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
