Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.

Muutuvtundide piloodi kokkuleppimisel on pooled lähtunud eesmärgist, et tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks samas tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik.

„Kaubandusorganisatsioonid on märkinud sektoris sageli esinevat muret, et tihti on vaja muuta töögraafikuid tulenevalt töötaja soovidest või ajutiselt tõsta töökoormust tulenevalt töömahtude muutumisest. See omakorda tingib kohati vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Muutuvtunni kokkulepetega on aga töötajaga võimalik kokku leppidalisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik, niinimetatud muutuvtunnid.

Selline kokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Selle kokkuleppega peavad aga nõus olema töösuhte mõlemad pooled,

rõhutas Kiik.

„Kuna valdkonniti on tööandjate ja töötajate vajadused erinevad, on oluline saavutada kokkulepped igas sektoris. Läbirääkimised kaubanduses olid küll pikad, kuid usume endiselt, et parim viis töösuhetesse paindlikkust tuua on just sektori tasemel ja kutsume ka teisi valdkondi kõnelusi alustama,“ ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Nele Peili sõnu on kaubandussektoris juba pikemat aega arutatud teemal, et paljud töötajad ootavad tööandjalt paindlikumaid töövorme. Varieeruva koormuse soov on levinud kõigis vanuserühmades. "Võib ka öelda, et trend, kus tööampse soovitakse teha mõne muu tegevuse kõrvalt, on ajas veelgi kasvamas nii noorte kui vanemaealiste seas. Olgu siis põhjusteks teine töökoht, kõikuv koormus koolis, ajamahukad hobid, koduaias askeldamine või lapselaste hoidmine," ütles Peil.

Teiselt poolt on kaubanduses palju hooajalist kõikumist, näiteks seoses kampaaniate või pühadeperioodidega. "Piloteeritav lahendus võimaldab meie arvates, vähendades liigset administratiivset koormust, töötajate ja kaubandusettevõtete vajadused ning ootused ühitada. Nii on töötajatele garanteeritud neile sobiv miinimumkoormus ning lihtne võimalus pakkuda tööandja poolt vajadusel lisatöötunde, mille vastu võtmise üle otsustab töötaja," ütles Peil.

Juhul, kui pilootprojekt ennast õigustab, võib sellest Peili sõnul kujuneda uus normaalsus kõigis sektorites ja inimestel, kes soovivad lihtsalt suuremat paindlikust. "Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie arvates võimaldab selline lähenemine tulla tööjõuturule inimestel, kellele senised jäigad töösuhted mingil põhjusel ei sobi, “ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht.

„Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega  töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel, see tähendab, et hetkel kehtivaid töölepinguid tööandja ühepoolselt muuta ei saa,“ selgitas sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Töölepingus fikseeritakse kahepoolselt miinimumkoormus, mis ei tohi olla väiksem kui 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta ja samuti lepitakse kokku  võimalikud lisanduvad  muutuvtunnid, kuni 0,2 täistööajast ehk kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Töötajal on õigus fikseeritud minimaalset töökoormust ületavatest tundidest keelduda. See tähendab, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja peab graafikusse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Maksimaalne summeeritud arvestusperioodi pikkus jääb samaks, mis praegu töölepingu seaduses.

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida vaid töötajatega, kelle  töötasu on vähemalt 1,2 kordne töötasu alammäär.

Kokkuleppe allkirjastasid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ning riigi esindajana sotsiaalministeerium.