Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad kõiki Eesti töötajaid ja tööandjaid.
Mis on muudatuste eesmärk?
Eesmärk on muuta töölepingud paindlikumaks, arvestades tänapäeval tööturul toimuvaid muudatusi, kus töötajad eelistavad tööd teha kodus ja neile sobivamal ajal.
Mis on olulisemad muudatused?
Paindlik tööaeg
- Tööandjal ja töötajal oleks võimalus kokku leppida tööajas ajavahemikuna ehk võimalus sõlmida miinimum-maksimum-töötundidega tööleping. Miinimum-maksimum-töötundidega lepingu all mõeldakse töölepingut, kus töösuhte pooled on kokku leppinud töötundide arvu vahemiku, mille raames töötaja tööd teeb. Näiteks teeb töötaja tööd 25 kuni 35 tundi nädalas.
- Sellise lepingu puhul kutsub tööandja vajadusel töötaja tööülesandeid täitma, teatades sellest ette vähemalt kolm kalendripäeva.
- Ettepanekuna on sätestatud 15-tunnine maksimaalne vahemik, mille piires tööaeg võib varieeruda (nt võib kokku leppida 1-15 tundi, 10-25 tundi – aga ei või kokku leppida 10-40 tundi).
- Töötajal on kohustus töö vastu võtta töölepingus kokku lepitud tundide piires. Kui tööandja pakub töötajale tööd üle kokkulepitud maksimumtöötundide määra, on töötajal õigus otsustada, kas ta soovib töö vastu võtta või mitte.
- Töötajale tuleb töötasu maksta vähemalt töölepingus kokku lepitud minimaalsete töötundide määras vastavalt kokkulepitud töötasule, kuid mitte vähem kui töötasu alammäär.
- Miinimum-maksimum-töötundidega töölepingut ei ole lubatud sõlmida selleks, et asendada töötajaid, kelle töölepingud on viimase kuue kuu jooksul üles öeldud majanduslikel põhjustel. Nii ei ole tööandjal võimalik asendada täistööajaga töötajaid, kes on talle kulukamad, vähem kulukate töötajatega.
- Kui töötaja sooritab kuue järjestikkuse kuu jooksul rohkem töötunde, kui minimaalselt kokku lepitud, on töötajal õigus küsida töölepingu muutmist ning uute minimaalsete töötundide määramist
Teised muudatusettepanekud
- Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste toomine töölepinguseadusesse. Sellisele isikule igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg jm selline regulatsioon ei kehtiks. Selline erand annab võimaluse tööd paindlikumalt korraldada ning võimaldab paremini rakendada uusi töötamisviise, kuivõrd töö iseloomust tulenevalt ei ole tööandjal võimalik jälgida, et töötaja puhul oleksid täidetud kõik TLS-ist tulenevad töö- ja puhkeaja sätted.
- Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul lepivad pooled erisuse rakendamise kokku töölepingus. Seega ei saa tööandja ühepoolselt määrata, millised töötajad on iseseisva otsustuspädevusega, ning erisuse rakendamiseks on vajalik töötaja nõusolek. Tööandja ja töötaja lepivad kokku ka selles, kui suures mahus tööandja töötajalt töötamist ootab. Lisaks on töötajal võimalik töölepingus sõlmitud kokkulepe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.
- Tähtajalise töölepingu võiks edaspidi sõlmida poolte vaba tahte alusel (mitte mõjuval põhjusel) ja sõlmida kuni kolmeks aastaks (senise viie asemel). Samas soovitakse suurendada lepingu pikendamise kordi (hetkel võib tähtajalist töölepingut pikendada üks kord viie aasta jooksul).
Töötervishoiuga seotud muudatusettepanekud
- Plaanitakse lisada IKT-põhine kaugtöö, mille puhul on töötamise keskkond töötaja enda määrata, millest tulenevalt saab ta ise valida ja luua endale sobiva töökeskkonna. IKT-põhilise kaugtöö puhul ei tohiks kaasneda töövahendite (arvuti) kasutamisest tulenevaid riske, mida töötaja ei saaks ise maandada. Muudatus ei käsitle selliseid kaugtöö vorme, kus tööülesandeid täidetakse muid töövahendeid kasutades (masinad, seadmed). Sellisel juhul kehtivad ka tulevikus TTOS-i nõuded ilma erisusteta.
- Tööandja juhendab IKT-põhist kaugtööd tegevat töötajat tööga, sealhulgas kaugtöö töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest, nende võimalikest tervisemõjudest ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või vähendamiseks
- IKT-põhist kaugtööd tegev töötaja tagab kaugtöö töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise vastavalt tööandjalt saadud juhistele.
- Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise IKT-põhise kaugtöö korral, kui see on mõistlikult teostatav
- Muudatuse kohaselt hakkab TTOS reguleerima IKT-põhist kaugtööd kui kõige sagedamini levivat kaugtöö tegemise viisi, mis leiab ettevõtetes järjest enam kasutust. Mõiste „IKT-põhine“ kasutuselevõtmisel on aluseks asjaolu, et IKT-põhise kaugtöö puhul on töötamise keskkond töötaja enda määrata, millest tulenevalt saab ta ise valida ja luua endale sobiva töökeskkonna. Samuti ei kaasne kasutatavate töövahenditega (arvuti) riske, mida töötaja ise ei saaks maandada. Näiteks ei kaasne IKT-põhise kaugtööga tööst ja töövahenditest tulenevat tervist kahjustavat müra, vibratsiooni ega muid ohte, mille suhtes peab kasutusele võtma erimeetmeid, sealhulgas korraldama näiteks töökeskkonna parameetrite mõõtmist või ühis- ja isikukaitsevahendite kasutuselevõtmist. Muudatus ei käsitle selliseid kaugtöö vorme, kus tööülesandeid täidetakse muid töövahendeid kasutades (masinad, seadmed). Sellisel juhul kehtivad ka tulevikus TTOS-i nõuded ilma erisusteta.
- Tööandja juhendab IKT-põhist kaugtööd tegevat töötajat tööga, sealhulgas kaugtöö töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest, nende võimalikest tervisemõjudest ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või vähendamiseks.
- Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad füüsilised isikud peavad osalema töötervishoiu- ja tööohutusalases ühistegevuses, kui nad töötavad töökohal samal ajal koos teise tööandja töötajatega. Eesmärk on tagada võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava isiku ja tema kaastöötajate tervise kaitse ja ohutus.
- Kolmandast riigist ajutiselt Eestisse lähetatud töötaja tervis ja ohutus on kaitstud samal viisil kui teistel töötajatel. Selline lahendus kõrvaldab ebavõrdsuse kolmandatest riikidest siia tööle lähetatud isikute, EL-i riikidest lähetatud töötajate ja Eesti tööandja juures töötavate töötajate kaitseks rakendatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldamises.
Millal muudatused jõustuvad?
Praegu ei ole teada, millal muudatused jõustuksid.
