Nii Muda kui ka sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõuniku kohusetäitja Tiit Kaadu ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga nimetasid muutmist vajavate sätete seas esimesena avalike teenistujate streigikeeldu. Viimast on tauninud ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO). Puudusi on ekspertide ja tööturu osaliste hinnangul seaduses veel hulgi.
Leht märgib, et iseküsimus on, kas kollektiivsete töösuhete seaduse muutmiseks tasub teha kulutusi just praegu, kui riigil töötute abistamiseks raha justkui napib. Juulis lõppeb Eestile aastatel 2007-2013 tööturuteenuste rahastamiseks ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi raha. Seetõttu otsustas riigikogu detsembris, et tööturuteenuseid hakatakse rahastama töötuskindlustushüvitisteks mõeldud rahast.
Kollektiivsete töösuhete uuringuteks kasutab riik Euroopa Sotsiaalfondi raha, mis on Eestile ette nähtud tööelu kvaliteedi parandamiseks, Euroopa Komisjoni nõusolekul saaks seda raha lehe andmeil aga kasutada töötute koolitamiseks ja palgatoetuse maksmiseks. Leht lisab, et sotsiaalministeerium oleks saanud osa kollektiivse tööõiguse aspektide uuringuid madalama hinnaga, kui oleks eelistanud välismaa ekspertidele Eesti asjatundjaid.
Kollektiivse töösuhete huvikonfliktide menetlemise analüüsi hankel tehtud ainsa pakkumise maksumusega ligi 37.000 eurot lükkas sotsiaalministeerium tagasi. Pakkumise tegi advokaadibüroo Sorainen, Kaadu sõnul oli see muu hulgas liiga kallis pakkumine. Streigi õigusliku analüüsi hankele ei laekunud esialgu ühtegi pakkumist, mis võib lehe andmeil olla tingitud sellest, et osa Eesti eksperte lihtsalt ei teadnud hanke toimumisest. Muda sõnul andsid talle hanke toimumisest teada väliseksperdid, kuid siis oli juba liiga hilja pakkumist esitada.
BNS
