"Juhul kui saaksime eelmisel aastal rääkida ettevõtete tulude kiirest kasvust, oleks 6-protsendine palgakasv täiesti optimaalne. Kahjuks vähenes ettevõtlussektori müügitulu kõigil kolmel kvartalil, mille kohta andmed olemas ja suure tõenäosusega ka neljandas kvartalis," ütles SEB analüütik Mihkel Nestor BNS-ile.
"Kaua kestnud vastuolu ettevõtlus- ja palgatulude vahel tähendab, et suure tõenäosusega ootab meid 2016. aastal ees töötuse tõus – tööjõumahukad ettevõtted korraldavad oma tootmise ümber. Et Eesti peamiste välisturgude jaoks on impordinõudluse prognoos varasemast parem, siis ei tohiks see samas Eesti majandust tervikuna ohustada ja töö kaotanud inimestel on uue ja potentsiaalselt tasuvama ameti leidmine võimalik," lisas ta.
Kui Eesti soovib muutuda jõukamaks ühiskonnaks, siis on sellised ümberkorraldused tema sõnul paratamatult vajalikud. "Olukorras, kus töötus on niivõrd madal, on muutused kõige valutumad," rääkis analüütik.
Kommenteerides seda, et palgakasv oli mullu kiireim madalapalgalistes sektorites, ütles Nestor, et on üsna tavapärane, et esimesena hakkavad palgad kasvama kõrgelt tasustatud ametites, millele hiljem järgneb ülejäänud tööturg.
"Kiiremat kasvu madalapalgalistes sektorites on kindlasti mõjutanud miinimumpalga tõus ja ilmselt ka maksuameti teravdatud tähelepanu ümbrikupalga maksmisele," lisas ta.
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta keskmine brutokuupalk 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, mis on 6% rohkem kui 2014. aastal. Kõige rohkem kasvas kuupalk mullu neljandas kvartalis.
