Tänavu kasvavad Eestis nominaalpalgad keskmiselt 6,3 protsenti ja järgmisel aastal keskmiselt 6,6 protsenti, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina eile peetud pressikonverentsil panga värsket majandusprognoosi tutvustades.
"Me näeme, et palk suureneb, kuna inflatsioon väheneb ja koos inflatsiooni alanemisega hakkab kiirenema ka reaalpalga kasv," ütles Mertsina. Eelmisel aastal suurenes inflatsiooni arvestav reaalpalk 1,9 protsenti ja tänavu prognoosib pank kolmeprotsendilist reaalpalga tõusu, mis peaks 2014. aastal kiirenema 3,6 protsendile.
Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks peaks Mertsina sõnul olema tootlikkuse suurendamine üks olulisemaid eesmärke. "Kui suurenevad palgakulud ja tootlikkus sellega kaasas ei käi, hakkab kasvama ka tööjõu ühikukulu, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime vähenemist," ütles Mertsina. See puudutab eriti väliskonkurentsile avatud töötleva tööstuse sektorit.
"Ettevaates näeme, et tootlikkuse kasvu ja palga kasvu vaheline lõhe hakkab kitsamaks jääma, mis tähendab seda, et tööjõu ühikukulu kasv aeglustub," ütles Mertsina. "See peaks mõjuma positiivselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Möödunud aastal kasvasid nii kogu Eesti majanduse tootlikkus kui tööjõu ühikukulud."
Ühe võimaliku riskina Eesti majandusele näeb pank prognoosis seda, et struktuurne tööjõupuuduse olukord, kus tööjõu pakkumine ja nõudlus ei ühti, võib hakata tekitama liigset palgasurvet ja selle kaudu omakorda suurendada eelkõige teenuste hindu.
Teine risk on ettevõtete liigne ettevaatlikus investeeringute suhtes, mis võib tuleneda nii ebakindlusest välisnõudluse suhtes kui ka sellest, et ettevõtted hoiavad kasumi suurendamisele tehtavate investeeringute asemel oma töötajaid kinni kõrgema palgaga, selgitas Mertsina. "See on samuti üks võimalus liigseks palgasurveks," ütles ta.
"Kui palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus ja tööjõu ühikukulu suureneb, vähendab see ettevõtete kasumeid ja vähenevate kasumite või marginaalide kompenseerimiseks tuleb hindu tõsta," selgitas Mertsina. "See vähendaks samuti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel."
Seetõttu on Eestis väga oluline Mertsina sõnul tootlikkuse suurendamine, mis tähendaks muu hulgas tööprotsesside parandamist ja töötajate oskuste edendamist. Põhjapanevama muudatusena võiks tema sõnul minna üle rohkem lisandväärtust andvatele toodetele, nii et Eestis tervikuna tekiks rohkem selliseid tegevusalasid, kus lisandväärtus on võrreldes kuludega suurem.
Kuigi eelmise aasta teisel poolel langes Eesti tööpuuduse määr alla 10 protsendi, ei ole Swedbanki hinnangul lähiaastatel enam oodata tööhõive kiiret kasvu. "Eelmisel aastal suurenes hõive 2,5 protsenti ja tulenevalt sellest, et Eesti majanduses on üsna selgelt nähtav struktuurne tööjõupuudus, siis tööhõive ei suurene lähiajal," ütles Mertsina. Tänavu ja järgmisel aastal on oodata hõive 0,4–0,5-protsendilist suurenemist, ütles Mertsina.
Struktuurne tööjõupuudus tähendab seda, et kui ettevõtted tahaksid hakata laienema, siis see võib hakata tekitama ka hinnasurvet. "On näha, et puudust pole mitte ainult kvalifitseeritud tööjõust, vaid tööjõust kui sellisest," ütles Mertsina. "Osalt on see tingitud ka sellest, et tööhõive pakkumine geograafilises mõttes ei ühti nõudlusega."
"Üheks probleemiks Eesti tööjõuturul on see, et välismaal hõivatud inimeste osakaal on järk-järgult suurenenud," ütles Mertsina. "Eelmise aasta lõpul oli see 4,4–4,5 protsenti kogu tööhõivest." Tööhõive kasvu pidurdab ka see, et tööturule tuleb 1990. aastate madala sündivusega põlvkond.
Tööpuuduse määraks ootab Swedbank tänavu Eestis 9,5 protsenti, mis on vähem kui eelmises prognoosis ette nähtud kümme protsenti, ja 2014. aastal ootab Swedbank Eesti tööpuuduse määraks 8,9 protsenti võrreldes jaanuaris prognoositud 9,4 protsendiga.
